Tarbijakaitse ümarlaud: müüja peab tarbijale tema õigusi selgitama

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti tänasel ümarlual osalesid (vasakult) Kati Kusmin, Marika Merilai, Kai Amos ja Andres Sooniste.
Tarbijakaitseameti tänasel ümarlual osalesid (vasakult) Kati Kusmin, Marika Merilai, Kai Amos ja Andres Sooniste. Foto: Peeter Langovits

Tarbijakaitseamet korraldas tänasel ülemaailmsel tarbijaõiguste päeval ümarlaua, mille käigus tarbijakaitseameti ja kaupmeeste esindajad arutlesid tarbijate ja kauplejate õiguste ning kohustuste üle ning tõdesid teavituses suuri  puudujääke.


Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul näitasid eelmise aasta lõpul tehtud kontrollostud, et umbes pooltel juhtudel ei jaga kaupmehed tarbijaile õiget teavet nende õiguste kohta.

Ehkki võlaõigusseadus, mis seda sätestab, kehtib juba kümme aastat, pakkusid müüjat küsitlemisel pretensioonide esitamise ajaks nii kaks nädalat kui kuus kuud, ehkki tegelikult on see kaks aastat. Ei teatud ka seda, et poole aasta jooksul ostust arvates lasub kohustus vea põhjuse selgitamiseks kaupmehel.

Sooniste sõnul saavad tarbijate õigusi selliselt piiravad ettevõtjad konkurentsieelise, sest ei pea tegema kauba parandamiseks või asendamiseks vajalikke kulutusi. Ümarlaual kaupmehi esindanud ETK juht Kati Kusmin pidas sellist ettevõtja käitumist lühinägelikuks, sest teave tarbijale valetanud kaupmehest levib kiiresti. Klienti tuleb hoida, mitte talle kehva kaupa iga hinna eest kaela määrida.

Kusmini sõnul võib tarbijate pretensioonide hulga kasvu taga olla ka raskest majandusolukorrast tingitud hinnasurve, mille tõttu on kohati nii tootjad kui tarnijad kvaliteedis järele andnud, aga ka tarbijate teadlikkuse tõus ja säästlik käitumine, mistõttu ei visata rikkis eset kohe ära ja ei osteta uut, vaid püütakse vana uuesti töökorda saada.

Kai Amos tarbijaõiguste komisjonist juhtis tähelepanu, et kuna kolmel neljandikul pretensiooni esitamise ajast peab tarbija ise vea olemasolu tõendama, siis sageli sellest loobutakse, samas kehtib kaebuse esitamise õigus kahe aasta vältel. Ka see tuleks ostjaile poes selgelt välja öelda.

Marika Merilai kaupmeeste liidust rääkis, et majanduslanguse ajal on suur osa müüjaist vahetunud ja uued pole sageli õiget koolitust saanud. Edaspidi tuleks tarbija õiguste tundmise ja asjakohase teavitamise nõue viia sisse müüjate kutsestandarditesse. Vähemalt neid kaht tähtaega, milleks on kahe aasta pikkune pretensioonide esitamise õigus ja kaupmehe kohustus tõendada kauba puudusi kuue kuu jooksul, tuleks kõigile selgeks teha.

Ümarlaual oli juttu sellestki, et ostjal ei pea kaebuse esitamiseks tingimata ostukviitung alles olema, sest ostu saab tõendada ka näiteks pangaväljavõtte ja kaubal oleva koodi abil, mis näitab ostu tegemise kohta.

Tarbijakaitseamet on tänaseks saatnud meelespead tarbija teavitamiseks 10 000 jaekaupmehele. Trükis toob välja peamise, mida teenindaja puudusega kauba ning kaebuse esitamise õiguse kohta teadma peaks. Selgitatakse ka pretensiooni esitamise õiguse ja garantii mõiste erinevusi, mis praktikas sageli segi aetakse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles