Helsingi haiglajuht: trahvihirm aitas ravijärjekordi drastiliselt lühendada

Professor möönis, et lisaks ooteaja maksimumpikkuse määramisele aitasid ravijärjekordi drastiliselt vähendada trahvihirm – kui haiglal tekkis oht, et liiga pika ravijärjekorra puhul tuleb maksta trahvi, suudeti olukorda oluliselt parandada ning pikas ravijärjekorras ootavate inimeste arv kahanes drastiliselt.

Kuigi olukord mõnes haiglas on väga hea, siis tegelikult on ka palju selliseid haiglaid, kus üle 20 protsendi patsientidest peavad järjekorras ootama üle kolme kuu, selgitas Lauharanta. Kõige pikemad järjekorrad näiteks Helsingi Ülikooli keskhaiglas on operatsioonile ning silmaarsti juurde.

Professor nentis ka seda, et ravijärjekordade lühendamine ei tähenda ilmtingimata kulude tõstmist. «Pikas perspektiivis on oluline, et patsient saaks kiiremini ravile, et vähendada üleüldisi ravikulusid,» ütles ta.

Soome valitsus määrast 2005. aastal kindlaks maksimaalsed ooteajad: esmatasandil tohib järjekord olla maksimaalselt kolm päeva ning teisel tasandil tuleb ravi osutada kolme kuu, hiljemalt kuue kuu jooksul. 2011. aastal seda korda karmistati – pärast ambulatoorse patsiendi esmavisiiti tuleb vajalikud uuringud teha kolme kuu jooksul.

Loodi ka riiklik ooteaegade jälgimissüsteem ning ühtsed kriteeriumid arstiabi kättesaadavusele. Lisaks anti asjaomastele haldusasutustele õigus teha trahve neile, kes ravijärjekorra pikkusest kinni ei pidanud.

«Seadus oli Soome patsientide jaoks väga positiivne, ent kõik probleemid pole kaugeltki mitte lahendatud,» ütles professor.