Kuidas kaitsta end puukide eest

, Terviseameti epidemioloogianõunik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodus võiks olemas olla spetsiaalne puugieemaldaja.
Kodus võiks olemas olla spetsiaalne puugieemaldaja. Foto: Oliver Matkur

Käes on kevad ja koos sellega on talveuinakust kosuma hakanud ka puugid. Seega on õige aeg mõelda sellele, kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta puugirünnakute ja Eestis üha rohkem levivate puugihaiguste eest.

Käes on kevad ja koos sellega on talveuinakust kosuma hakanud ka puugid. Seega on õige aeg mõelda sellele, kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta puugirünnakute ja Eestis üha rohkem levivate puugihaiguste eest.

Nii see juba looduses on, et kui talv ei ole karm, lumi sulab varakult ja vähemalt viiekraadine temperatuur on käes, siis muutuvad puugid aktiivseteks ja paraku satub inimene küllalt sageli nende saagijahi ohvriks. Eriti agaralt ründavad kevadel inimesi ja loomi puugi nümfid – need on noored, pisikesed ja ülinäljased puugiisendid, kes meeletu agarusega otsivat sööta.

Ei maksa arvata, et muutunud kliima on peamine tegur, mis on soodustanud meie maastikel puukide arvukuse suurenemist. Neid tegureid on palju ja inimene oma kõikehõlmava ja sageli mõtlematu tegevusega on neist üks olulisemaid. Puukide arvukus looduses on tõepoolest suurenenud, kuid see ei ole nakatumise peamine soodustegur. Hoopis tähtsam ohutegur on inimese enda käitumine looduses – mida rohkem, sagedamini ja hoolimatumalt me ennast looduses puukidele välja pakume, seda suuremasse nakatumise ohtu me end seame.

On muidugi rida elukutseid ja ameteid, mida pidavad inimesed tahes-tahtmata võivad puukidega sageli kokku puutuda – metsatöölised, talupidajad, kaitseväelased, elektriliinide ehitajad ja parandajad ning arvukalt muid ametimehi, kuid kevadel ja suvel jäävad puukide teele kõige sagedamini ette siiski need inimesed, kes igapäevaselt või puhkuse ajal armastavad looduses liikuda ning suvel ja sügisepoole metsas ja lagendikel lilli, seeni ja marju korjata, kuid unustavad end puugirünnete eest kaitsta.

Kuidas end puukide eest kaitsta

Tasub meeles pidada, kuidas ennast ja oma lähedasi näljaste puukide eest kaitsta.
• Kui kogemuse alusel on teada heinamaad, puistud, metsad, lagendikud või pargid, kus on rohkesti puuke, siis vältige seal liikumist. Puugirünnete vältimine on keerukas seetõttu, et puugid on asustanud ka meie linnapargid ja koduaiad.
• Puhkuse ajal metsas viibides ja looduses matkates tuleks käia sissetallatud radadel ning valida telkimiseks koht üldkasutatavas telkimiskohas. Ei ole soovitatav istuda vahetult maapinnal või rohul ning käia paljajalu.
• Looduses puugirohketes kohtades liikudes tasub kanda heledaid riideid, mille peal on kergem avastada tumedaid puuke ja neid sealt eemaldada.
• Aeg-ajalt tuleb heita pilk enda ja laste riietele ning retkel kaasasoleva koera karvkattele. Iga avastatud puuk on vaja eemaldada.
• Looduses peaks kandma pikkade varrukatega särki või jopet, pikki pükse, peakatet ning saapaid või kummikuid. Pükste alumised sääreotsad tuleb katta sokkidega või suruda saabastesse.
• Teatud puugipeletamise efektiivsust omavad putukatõrjevahendid, millega võib katta nii avatud nahapinnad kui ka väliriided. Putukatõrjevahendite kasutamisel lastel tuleb olla ettevaatlik ning juhinduda kasutamisjuhisest.
• Elamiskohta või koju jõudes tuleb enne eluruumidesse sisenemist võtta ära väliriided ja jalanõud, raputada või kloppida need hoolikalt läbi. Seejärel panna need eraldi igapäevariietest ja jalanõudest ning jätta need koridori või eraldi hoiuruumi.
• Pesemisruumis või vannitoas tuleks kontrollida üle enda ja laste keha pealaest labajalgadeni ning võimalusel käia dušši all.
• Samad soovitused kehtivad ka puugiründe ohtlikes välitingimustes töötavatele ametimeestele.
• Enne eluruumidesse lubamist tasub kontrollida üle vabalt väljas jooksvad koerad ja kassid või veel parem – kammida läbi nende karvkate puukide avastamiseks ja eemaldamiseks. Koerte või kasside karvadelt maha kukkunud puugid ründavad inimesi ka toas. Täissöönud emaspuuk võib end toas kukutada koeralt või kassilt ja muneda munad põrandapragudesse, luues selliselt puugikoloonia ka eluruumi.
• Elumaja ümbritsev muru tuleks niita lühikeseks ning eemaldada sealt kuivanud puulehed, kuivanud rohi ja muu praht, sest kõdu on puukide meeliselukoht.
• Metsa, lagendiku või puisniiduga piirnevatele puhkealadele, -kohtadele või eluhoonetele tõkestab puukide juurdepääsu nende vahele rajatud kruusa- või killustikuvöönd.

Tõsi on ka see, et vaatamata ettevaatusmeetmete meelespidamisele ja kasutamisele, ei suudeta sageli puugirünnet vältida ning ühel päeval leitakse pärast looduses käiku  endalt või oma lapselt nahasse imenud puuk.

Puuk tuleb eemaldada kohe

Sel juhul on esimene  tegevusjuhis – puuk tuleb eemaldada kohe. Mida varem ja kiiremini seda tehakse, seda parem, sest haigusetekitajate üleminekuks puugi süljest inimesele kulub tunde – paraku ole kunagi täpselt teada, kunas puuk vereimemist alustas.

Vanavanematelt pärit puugi eemaldamise võtteid – nahka imenud puugi katmist vaseliini, õli või rasvaga, hõõguva sigareti või tikuga põletamist, alkoholiga leotamist jm – tänapäeval ei kasutata.

Oleks hea, kui kodus oleks olemas peeneotsaline pintsett või spetsiaalne puugieemaldamise vahend, desinfitseeriv lahus ja kummikindad. Kui looduses neid vahendeid kaasas ei ole, siis tuleb püüda puuk välja tõmmata sõrmeotstega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles