Rongireisijatele hüvitise maksmine tekitab erimeelsusi

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrirong Ülemiste jaamas.
Elektrirong Ülemiste jaamas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Raudtee ja Elektriraudtee pole ühel meelel selles, kes peaks rongi hilinemise korral maksma reisijale kahjutasu või hüvitist tekkinud lisakulude eest.

Kui reisija jääb rongi hilinemise tõttu maha näiteks lennukist või laevast, siis Elektriraudtee kinnitusel hüvitavad nemad seetõttu tekkivad täiendavad kulud vaid juhul, kui hilinemise põhjustas Elektriraudtee AS. «Kui hilinemise põhjustas kolmas osapool vms, siis tuleb kahjunõue esitada antud osapoolele,» kinnitas Elektriraudtee pressiesindaja Norbert Kaareste.

Raudtee süüdistab rongifirmat eksitamises

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase aga kinnitab, et Elektriraudtee eksitab täie teadlikkusega reisijaid. «Kuna Eesti Raudteel puudub reisijaga vahetu lepinguline suhe, siis ei ole võimalik meie poole kahju nõudega kuidagi pöörduda,» kinnitas Glase. Ta lisas, et Eesti Raudtee on sõlminud operaatoritega, sh Elektriraudteega infrastruktuuri kasutamise lepingu, kus sätestatud taristu kasutamise tingimused, poolte kohustused ja vastutus.

«Pileti ostnud reisija on kliendisuhtes Elektriraudteega ja sõltumata asjaoludest, on reisijal õigus pöörduda pretensiooni korral teenuse osutaja poole, kelle käest ta pileti ostis,» kinnitas Glase. Teenuse osutaja kohustus on Glase sõnul see pretensioon võtta lahendada, sõltumata sellest, kuidas hiljem jaguneb vastutus ja kas hilisem lahend võib kliendi jaoks olla positiivne või negatiivne.

«Suunamine kolmandate osapoolte poole on vastutustundetu, reisijate asjatu eksitamine ja jooksutamine,» pahandas Glase.

Ta kinnitas, et on korduvalt juhtinud Elektriraudtee tähelepanu sellele, et nende soovitus kolmandaid osapoolte poole pöörduda on tarbija õigusi rikkuv ja palunud reisijate eksitamine lõpetada. «Nagu näha pole nad seda teinud ning reisija eksitamine ei mõju tervikuna raudtee mainele hästi,» tõdes Glase. Ta rõhutas, et Eesti Raudtee on valmis faktiliselt fikseeritud ja dokumentaalselt tõestatud kahjud hüvitama, kuid nad ei saa seda teha lepinguliste suhete ahelast mööda minnes.

Otse saab kiiremini

Postimees palus Eesti Raudtee väljaütlemiste kohta lisakommentaari ka Elektriraudteelt. «Elektriraudtee menetleb kõiki laekuvaid klientide kaebusi. Kui hilinemine toimus mitte Elektriraudtee süül ja vastutus ei rakendu, siis ei ole Elektriraudteel alust sellise nõuete hüvitamiseks ja sellest klienti teavitatakse,» ütles pressiesindaja Norbert Kaareste. Ta lisas, et kui on juba kindlalt teada kahju põhjustaja, siis on isikul parem pöörduda kahju hüvitamise nõudega otse kahju põhjustaja poole. «Sel juhul ei pea isik kaotama aega Elektriraudteelt kahju mittehüvitamise otsuse saamiseks ja tema nõue jõuab kiiremini õigesse kohta,» rõhutas Kaareste.

Tarbijakaitse arvamus

Eesti Raudteega sama meelt on ka tarbijakaitseamet. «Esiteks ei tea reisija suure tõenäosusega ju seda, kes reaalselt hilinemises süüdi oli. Teiseks on Elektriraudtee AS-il võimalus reisijale hüvitatud kahju sisse nõuda kahju tegelikult põhjustajalt,» selgitas tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik.

Tarbijakaitseameti andmetel Elektriraudtee AS reisijateveo eeskirjas reisijale tekitatud kahju hüvitamise kohustus kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1371/2007. Viidatud määrus sätestab vedaja vastutuse alates 60-minutilisest hilinemisest. «Elektriraudtee AS-is hetkel kehtiva praktika kohaselt hüvitatakse pilet reisijale juhul kui rong hilineb 30 minutit või enam. Kulud asendustranspordile hüvitatakse Elektriraudtee ASi poolt juhul, kui rong jääb käigust ära või hilineb üks või enam tundi,» selgitas Turetski-Toomik.

Ta lisas, et mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt peaks reisija igal juhul arvestama piisava ajalise varuga, et jõuda järgmise transpordivahendi peale. «Näiteks pöördus ametisse üks tarbija, kes ei olnud arvestanud piisava varuga. Reisija soovis sõita Elektriraudtee rongiga Balti jaama, et jõuda Edelaraudtee Tartu rongile. Reisija arvestas, et Elektriraudtee rong jõuab Balti jaama graafikujärgselt 20.01, Edelaraudtee rong pidi väljuma 20.09,» tõi ta näite.

Edelaraudtee müügijuhi Annemari Oherdi sõnul pole reisirongide hilinemised või reisi katkemised siiski täielikult välditavad, kuna valdavalt on Eestis võimalik kasutada üksnes üherajalist raudteed.

«Reisijate esitatavaid kahjunõudeid menetleme igaüht eraldi ning lähtume hüvitamisel seadusest ning sellest, et meie eesmärgiks on kliendisuhete hoidmine,» sõnas Oherd. Mis puutub reisi jätkamisse laeva või lennukiga, siis seesugusel puhul soovitab Edelaraudtee kindlasti reisitõrkekindlustuse muretseda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles