Kui võlgnik ajab udujuttu või pistab pea liiva alla
16. mai 2012, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Creditreform Eesti on kaardistanud võlgnike käitumist ja toonud välja erinevad reageeringud võlanõudele udujutu ajamisest kuni võla eitamiseni välja.
Kuna Creditreformi kõnekeskus suhtleb võlgnikega igapäevaselt, on ettevõttel olemas hea ülevaade sellst, millised on võlgnike tüüpilised reaktsioonid neile helistades ja võlakohustust meenutades.
«Enamik võlgnikest tunnistab võlgnevust ega vaidle vastu. Kui kontakt on saavutatud, soovitakse pigem probleem lahendada. Ülejäänud eraisikustest võlgnike tüüpilised reageeringud võib laias laastus jagada viide rühma,» rääkis Crediformi tegevjuht Reimo Tomingas.
Esimese rühma moodustavad nö jaanalinnupoliitika viljelejad. Nende tüüpilisem kaitserefleks on kas telefonikõne katkestamine või kurdi mängimine (halloo, halloo, ei kuul, hakib, sõidan autoga vms; laps võtab kõne vastu, kutsub võlgniku, taustal on kuulda, kuidas võlgnik ütleb lapsele, et teda ei ole kodus).
Teine tüüpiline võlgnike rühm leiutab käigult mingi hädavale (olen koosolekul, tööl või WC-s - ei saa rääkida; mina ei oska pangaülekannet teha, kohe kardan pankasid - aga tulge Pärnusse, sest rahas pole üldse küsimus, ma võin isegi 10 eurot peale maksta, kui järgi tulete).
Kolmandasse gruppi kuulujad hakkavad võlanõudjat või kedagi teist süüdistama (poeg või tütar võttis laenu, helistage talle; oma koosa saavad loomulikult ka valitsus ja Ansip).
Neljas võlgnike segment palub mõistmist (saavad miiinimumpalka või toetust, sellest vaja perele süüa osta; arve on arestitud ja pole võimalik leibagi osta; on ise haige või lapsed on haiged; tööandja viivitab palga maksmisega jne).
Viies rühm annab mingisuguse lubaduse (eks ma pean ära maksma, ega muudmoodi teist ju lahti ei saa; viin taarat ja siis vaatan palju saan maksta; võtke mind tööle, siis hakkan maksma jmt)
«Sõltumata sellest, millisel positsioonil võlgnik parasjagu on, annab parima tulemuse lõpuks ikkagi temaga järjekindel ja viisakas suhtlemine. Võlgnikule tuleb selgitada, et kui ta peab kokkuleppest kinni, siis ei suurene inkassomenetluse kõrvalkulud, teda ei lisata maksehäirete registrisse, tema suhtes ei alustata kohtumenetlust ning võlanõue ei jõua täitemenetlusse,» selgitas Tomingas.
Seda teadvustavad eraisikustest võlgnikud püüavad leida võimaluse piires lahendusi. Oluline on ka tahe, sest ka toetustest on võimalik igaühel tasuda 5-10 eurot kuus. Ning kui taas leitakse tööd, saab võlgnevuse kiiremas korras likvideerida.
Enamik eraisikuid saab aru, et kui nende nimi satub maksehäirete registrisse, siis võib tulevikus olla keeruline saada headel tingimustel krediiti või selle alusel erinevaid tooteid ja teenuseid.