Kas Eesti vutt võiks olla meie Nokia?

Teisipäeval, 22. mail korraldavad Tartumaa põllumeeste liidu liige Järveotsa vutifarm ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool Olustveres vutimunadest ja vutilihast toodete teavituspäeva, mis on mõeldud kokkadele, kaupluste ostuspetsialistidele ning teistele huvilistele.

Järveotsa vutimunad on ülimalt tervislikud, koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on neid täiendavalt rikastatud omega-3 rasvhapetega.

Vutiliha on delikatess, vähese rasvasisaldusega ja maitselt lähedane jahilindude lihale nagu faasan, nurmkana jt. Järveotsa vutiliha on mitmete restoranide menüüdes, kuid seda on võimalik osta ka kauplustest ning ise kodus vaaritada.

Restorani «Egoist» peakokk Imre Ailis näitab õppeköögis, kuidas ja milliseid roogasid on võimalik vutilihast valmistada.

Järveotsa vutifarmi omaniku 78aastase Ülo Pullisaare sõnul, kes kasvatab vutte juba 35 aastat, kosutavad vutimunad hästi tervist.

Eesti vutt on ainus meil aretatud linnutõug. Tartumaal Vara vallas asub teadaolevalt Euroopa suurim vutifarm, kus 32 000 vutti annavad aastas 5 miljonit muna. Vutiliha toodetakse aastas 12 tonni, kuid nõudluse suurenedes on tootmisvõimsusi kuni 50 tonni liha tootmiseks.

Huvitav on märkida, et Jaapani koolides saavad õpilased iga päev kolm vutimuna ja seda programmi rahastab riik.