Tagasi
«Stabiilne palgakasv mõjub turgutavalt tarbijate kindlustundele, mis avaldus ka esimese kvartali tarbimismahtude hoogsas kasvus, kuigi palganumbri kasv ise ei ole teab mis märkimisväärne, kui vaadata ajaloolist konteksti,» kommenteeris Arumäe värskelt avaldatud palgastatistikat, mille kohaselt kasvas keskmine palk esimeses kvartalis aastases võrdluses 6,9 protsendi võrra. «Arvestades üldise majanduskeskkonna erinevust minevikuaegsetest, on ka madalam palgakasv loogiline.»
Siiski on palgakasv lähiminevikus paaril aastal aina tõusujoonel olnud ning jätkas eda ka selle aasta esimeses kvartalis. «Tõusuhoog johtub asjaolust, et palgad reageerivad viitajaga juba toimunud majandussituatsiooni paranemisele ehk hoogsale majanduskasvule eelmisel aastal,» põhjendas Arumäe.
Samas ei ole edasine palgakasvu kiirenemine Arumäe hinnangul enam kuigi palju põhjendatud. «Kuna viimase poole aasta jooksul on toimunud majanduskasvu aeglustumine ja oodatavalt see jätkub veel paari kvartali jooksul, siis peaks ka palgakasvu tempo veidi tagasi tõmbama aasta viimases kvartalis. Vahepealsel ajal, ehk siis teise ja kolmanda kvartali jooksul võib veel jätkuda palgakasv sarnases aastases tempos nagu esimeses kvartalis. Aasta lõpus peaks palgakasvu väiksemaks tooma ka asjaolu, et tootlikkuse kasv on kahanenud nullilähedaseks esimeses kvartalis,» lausus Arumäe.
«Palga arengud käivad käsikäes tööturu üldise olukorraga. Esimeses kvartalis oli tööturu olukord küllalt stabiilne, või isegi kergelt paranev,» lisas Arumäe. «Tööturu olukorra paranemine jätkub tõenäoliselt veel aasta keskpaigani, mil ka sarnane palgakasv jätkub. Kuna töötuse määr on ikkagi üsna suur ning olulist langust lähiajal ei prognoosiks, siis ei peaks palgatõusuks liiga suurt survet olema. Samas ei saa ignoreerida struktuurse tööpuuduse mõju, mis mõnes sektoris kindlasti palgakasvu edasi veab.»
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
