Adlas: kiirabi liig suur koormus kujutab sisejulgeolekuriski

Viimase pooleteise aasta jooksul on oluliselt suurenenud kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) koormus - sinna pöördub 15 protsenti rohkem inimesi kui varem. Näiteks Tallinnas, kus ressurssi niigi napib, on ligi 70 protsenti ajast kõik kiirabibrigaadid hõivatud. Suur koormus vähendab kiirabi võimekust reageerida erakorraliste sündmuste puhul.

See sundiski Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlast probleemi tõenduseks kolleegide abiga uuringut korraldama ja lahendusi otsima. Ta on mures ka läheneva suve pärast, kus jaanipäev, mitmesugused suvepäevad ja massiüritused kiirabile tööd juurde toovad. Lisaks on Tallinnas pidevalt sees mõni kruiisilaev, kus peal palju riskipatsiente.

Põhiküsimuseks on, miks kroonilise haigusega patsient, kes ei ole eluohtlikus seisus, oma raviarsti asemel kiirabi poole pöördub. Enamus neist saab lihtsalt süsti või tableti ja saadetakse koju tagasi.

Mitteeluohtlike seisunditega patsiendid peaksid saama abi perearstilt. Samas töötavad perearstikeskused vaid teatud kellani ning puhkepäevadel ja riigipühadel üldse mitte. Neil aegadel pole seega võimalik isegi retsepti kusagilt saada. Näiteks Soomes on tervisekeskused pikalt lahti, seal on valvetoad ja nõustamistelefonid. Ka meil peaks olema võimalik nõuandetelefoni vastu võtval arstil või õel tervise infobaasist inimese andmeid vaadata ja talle vajalik digiretsept välja kirjutada.

Perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul pole probleem mitte perearstiabi kättesaadavuses, vaid selles, et patsiendid vajavad sageli abi väljaspool tööaega. «Riik on nii korraldanud, et perearsti tööaeg on 8 tundi ja peale seda teenindab kodanikku
kiirabi ja haigla vastuvõtt. Kui meditsiin on pidevalt alarahastatud, hakkab kindlasti kannatama kättesaadavus. Ühte kitsast tekki ühe pealt teisele rebides hakkab lõpuks kellelgi ikka külmetama,» lausus ta.

Talviku sõnul tahab osa patsiente ise pöörduda kiirabisse, osa ka eriarstile, mitte aga perearsti poole. «Ja see on võimalus, mida süsteem täna pakub. Inimene võib helistada ka siis kiirabisse, kui tal valutab. Tegemist on üleüldiste eesti tervishoiupoliitiliste valikutega, kus arstiabi rahakott on haiglate poole kaldu.»

Tallinna haiglate EMO koormuse kasv (%):

• Ida-Tallinna keskhaigla 19
• Lääne-Tallinna keskhaigla 12
• Põhja-Eesti regionaalhaigla 18

Patsient tahab (%):

• Süsti 40
• Tabletti 25
• Uuringut 11
• Ravi 10
• Rahustit 9
• Haiglasse 5