Raha saanud doonorite veres esineb märksa rohkem nakkusi

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doonorvere kogumine.
Doonorvere kogumine. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul ei maksta Eestis enam aastaid doonoritele raha, kuna maailma praktika kohaselt on sellises doonorveres märksa enam nakkuseid.

«Eestis ei ole doonoritele raha maksmine üldse levinud ja et kusagil selle eest veel raha antakse, tuli meile täieliku üllatusena,» kommenteeris Riin Kullaste uudist, et üks vald tasustas doonoreid. Arsti sõnul maksti doonoritele raha või anti vaba päev viimati eelmise sajandi üheksakümnendatel ning pärast seda on järk-järgult sellest loobutud.

«Oluline on motivatsioon, miks inimene tuleb verd andma. Enamuse doonorite motiiv on siiras soov aidata abivajajaid haiglas. Sellisel juhul suhtub inimene vastutustundlikult nii oma kui vere saaja tervisesse. Samas meelitab võimalus saada raha või puhkusepäeva ligi neid, kes ei mõtle niivõrd abivajajale, vaid saadavale tasule,» selgitas Kullaste.

Ta kinnitas, et kogu maailma praktika on näidanud, et doonorveri on märksa ohutum, kui vereloovutajale ei maksta. «Veel hiljuti oli Leedus tasuline doonorlus ja seal oli igasuguste nakkuste esinemine raha saanud doonorite veres kaheksa korda suurem kui tasustamata doonorite puhul,» tõi Kullaste näite. Ta lisas, et kui vereloovutuse eest makstakse raha või antakse lisapuhkepäev, siis inimesed võivad varjata mingeid ohtlikke kontakte, ei räägi oma haigustest ega mõtle sellele, et veri oleks ohutu.

«Ma ei arva, et selle konkreetse valla doonoritelt kogutud veri oleks nüüd kordades ohtlikum, kuid me peaksime üle Eesti kõiki doonoreid kohtlema ühtlaselt, seda enam, et 2005.a. vastu võetud Vereseadus sätestab, et doonor loovutab oma verd tasuta,» lisas verekeskuse juhataja.

Euroopas makstakse vereloovutuse eest veel Saksamaal, Austrias, Tšehhis ja Slovakkias, kuid seal on tegu äriettevõtetega, kes koguvad vereplasmat töötlemiseks. Samas on neis riikides olemas ka riiklikud vereloovutussüsteemid, kus raha ei anta. «Üldiselt on maailma tervishoiu organisatsioon võtnud sellise suuna, et 2020 oleks üle terve maailma tasuta doonorlus.»

Kui aastate eest Eestis raha ja puhkepäevade andmine ära kadus, siis esialgu jäi doonoreid vähemaks, kuid nüüd seda probleemi enam pole. Peale on kasvanud uus doonorite põlvkond, kellele on mõistatav, et veri pole müügiks. Kullaste kinnitusel on igapäevase doonorvere vajadus kaetud ning viimati tuli paari aasta eest raadio teel doonoreid appi paluda.

Kriitilisemad olukorrad võivad tekkida suvel, kui doonorid on puhkusel, kuid haiglate verevajadus on suurem. Aga sellistel puhkudel kutsutakse doonoreid enne võimalikku kriisi verd loovutama.

Doonoriks ei võeta
Alla 18-aastaseid ning esmaloovutajatena üle 60-aastaseid
Doonoriks ei sobi krooniliste haiguste põdejad ja nakkuskandjad.
Doonor peab kaaluma vähemalt 50 kg.
Doonoriks ei sobi meestega seksivad mehed, kuna tegu on riskirühmaga, kelle hulgas on verega edasi kanduvate nakkuste esinemine sagedasem.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles