Triin Tuula: naistel peab olema võimalus valida keisrilõiget

Ei tea kas nii loll jutt tuleb sellest, et inimene kaagutab teemal millest mitte midagi ei tea või sellest, et meedikud on jätnud selgitustöö tegemata.
Keisrilõige on ohtlik ja seda tehakse ainult siis kui ohtlikum on loomulikul viisil sünnitamine.

Mis siin elus pole ohtlik, ka loomulik sünnitus on ohtlik. Minul on kolm last, kes kõik keiserlõike abil ilmale tulnud ja nad on olnud väga terved lapsed. Nõukogude ajal oli nii, et kui esimene laps oli keiserlõikega, tehti teised samuti. Mul on hea meel,et olen pääsenud sünnituse valusatest piinadest ja rebenditest, seega soovitan kindlasti keiserlõiget.

ja minu neljast lapsest 3 on keiserlõikega sündinud, lapsed terved ja rõõmsad, aga minu elu polnud enam midagi lill - kuni emakaeemaldamiseni.
Laps peaks saama sündida ikka loomulikul teel.

Täiesti vale minumeelest on nii arvata. Muidugi kehtib sõnavabadus, kuid see on operatsioon oma komplikatsioonidega. Tänapäeva meditsiini ei saa võrrelda tema ema sünnitamise kogemustega. Hirmul on suured silmad ja kõike asju ei saaks ka nõuda. Eriti tobe, et valis üldnarkoosi, mis mõjub ju lapsele ka. Polnud äkki õige aeg emaks saada, kui muud asjad on tähtsamad, kui laps???

Sihke mitmetahuline asi.
Olen ise sünnitanud suurte rebenditega ja ka keisriga ja ühe väikse lapse sünnitanud ilma rebenditeta. Võrdleks, et suurte rebenditega paranemise valu on sama, mis paraneda keisrihaavast. Ise sünnitada väikest last ja sellest taastuda on aga kõige kergem ja tõesti üsna helge mälestus.
Suurte rebendite parandamine tänaseks päevaks on nõudnud aga 2 korda opi abi, mis on ju ka operatsioonid. Seega enda puhul küll oleks võinud olla esimene suure lapse sünnitus keiser, oleks mina ilma pidanud üle elama kahe opi asemel 1, taasutma 1 kord. Praeguseks olen ühe lapse sünnitamise pärast pidanud taastuma 3x+haiglaravi 2 nädalat+haigusrahad (taasutmine 3nädalat)+minu enda poolne tegemata töö ja maksmata maksud.

Kes krt on Triin Tuula et tema arvamus üldse avaldatakse !??!

Raseduse, abordi, sünnituse jne jne alal on üldse väga vähe nõustamist minu arvates.
Aga minu arvates võiks ka saada tulevased emad ise otsustada kuidas sünnitada.

Sünnitrauma võib laps saada ka keisrilõikega sündides kui med-personal hooletult tegutseb.

Mõlemad on sündinud loomulikult, aga kolmas jääb küll sünnitamise hirmu taha :( ma tean, et nõme vabandus, aga vabatahtlikult ma seda kolmandat korda ei tee!!!! Kui peaks juhtuma et jälle tita ootele jään siis kindlasti uurin selle kohta rohkem!

Väga pooldan seda arutelu ja teema algatust. Ka USA-s on praegugi nii, et kui esimene laps on keisriga, siis tulevad ka teise niimoodi ning seal saad isegi keisri aja sina ise otsustada. Mina ka ei mõista sellist suhtumist, et seda ei tohi teha või see on ohtlik. Ohtlikum on hoopis see kui laps jääb kinni loomulikul sünnitusel või ei tule ise välja. Viimane juhtus just minu sõbrannaga, et laps oli kuidagi külg ees tulema hakanud. Need on loomulikult harva esinevad juhused ja neid ei tule ette just igapäev aga mina ka ei tahaks riskida oma ega lapse eluga. Ja pealegi ei suudaks ma näha neid võõraste inimeste kõiki emotsioone seal sünnituse laual, kus sulle otse öeldakse, mida arvatakse sinust. Siinkohal mõtlen ämmaemandate kibedai sõnu jne. Naise jaoks võib see olla esimene ja viimane sünnitus aga neile, kes seda vastu võtavad on see loomulikult juba tuhandes ja peab ju siis kuidagi oma oskuseid demonstreerima neile, kes nõrgemad ja abitus seisundis. Oleks suhtumine parem, siis mõtleks sellele, kuid me peame veel pika teekonna läbima selleni, et kõik omal tahtel sünnituslauale heidaksid. Minu jaoks võib see isegi olla määrav, miks ma olen lapse saamist edasi lükanud.

Igal naisel peaks olema võimalik valida? Aga lapsel ei peaks olema võimalik valida? Pole vaja emaks saada, kui juba sünnitust nähakse ainult enda vaatevinklist!

Vabandust, aga kelle vaatevinklist siis veel? Ema justkui sünnitab, muid variante ei ole kuulnud. Muide alati kaalutakse kõik võimalused läbi, mis inimese puhul parem oleks - oli minulgi võimalus oma kaksikud ise sünnitada, kuid selgitati ka et sellisel juhul võib ühe lapse sündimise ajal teine ennast teistpidi keerata, siis oleks kõik käes - nii sünnitusvalud kui keiser. Sündisidki keisriga, pea kolmekilosed mõlemad, apgar 9. Ise olin jalul järgmisel päeval. Ei oska midagi halba ütelda.

Ega ohtlikkust ei määrate teie paari põhjal, vaid üleüldise statistika järgi on kesrilõikel rohkem võimalikke tüsistusi.
Keisrilõige on tõsine asi, mida ei tehta teie tujude peale, vaid meditsiinislistel kaalutlustel.
Ega see ei ole mingi suvaliselt valuvaigisti kugistamine, mis populaarne praegu on. Kuigi isegi sellega on tõsiseid ohte, isiklikult näinud nt anafülaktilist šokki valuvaigisti peale ja elu päästis ainult abi kiire kättesaadavus.

Väga kummaline sõnavõtt. Ma kahtlustan, et loodusega mängimine hästi ei lõpe...

Berta: Ei ole sul mingit õigust siin soovitada. Ei ole ka minul keisri vastu midagi, kui naisel tekivad hirmud. Aga kindlasti ma pooldan seda, et esimene võimalus on siiski naturaalne sünnitus. See on lapsele parim, ema ja lapse vahel tekib tugevam side ja mis on eeriti suureks plussiks: valud lõppevad kohe nii kui laps on ilmale tulnud. Need hilisemad rebendid vms vvalud kestavad väga lühikest aega võrreldes keisrijärgse haavavaluga ja armiga. Olen ise sünnitanud 2 last. Esimese sünd kestis kokku 23 tundi ja oli tõesti valus ja väsitav ning teise lapse sünd kestis 8 tundi millest 2 olime haiglas. Teise poja ootuses mõtlesin ka keisri peale ja tõesti, kui aeg oli käes siis ma kirusin end, et mille kuradima pärast seda vaja oli. Aga hetkel ma ei vahetaks seda mingil juhul keisri vastu. Ei ole mul koledat armi ega midagi. Jah, arm on küll pisike mis keisrist alles jääb aga siiski. See on ka ainult minu arvamus ja minu kogemused ja iga naine teeb oma otsuse siiski ise, kuid soovitan kindlasti ennem