Tagasi
«Nagu igal pool, on ka restoranides trendid. Praegu on Põhjala köögis väga populaarne süüa seda, mis jala all kasvab,» rääkis Angrejev. Põhjamaades on see trend valitsenud juba kolm aastat. «Ma loodan, et see läheb varsti üle,» ohkas ta.
Mooni perekohviku omanik Jana Zaštšerinski selgitas naerdes, et neil on kaks kokka, kellest ühele meeldivad taimed väga, teisele aga mitte eriti. Mõlemad tunnistavad, et paljusid taimi, mida taimetark Kristi Lehtla neile seni proovida on toonud, poleks nad ise osanud korjata.
«Ise me korjaksime ainult selliseid teada-tuntud asju nagu kuusevõrsed, karulauk ja jänesekapsad,» arvas kokk.
Nüüd aga saavad nad katsetada, kuidas sobib toitudesse piimanõges, varemerohi, hanemalts või põdrakanep. Muide, põdrakanepi võrsed tunnistas söögikoht juba selliseks delikatessiks, et on valmis järgmise kevadise menüü just põdrakanepi järgi seadma ning plaanib neid kasutama hakata spargli asemel. Kristi Lehtla sõnul kutsutakse põdrakanepit Šotimaal vaese mehe spargliks.
«Kristi küll soovitab meile, kuidas mõnda taime valmistada, aga üldiselt tuleb kokkadel taimi maitstes endal idee, kuidas neid saaks kasutada,» rääkis Jana Zaštšerinski. Ta lisas, et mõnel taimel on niivõrd spetsiifiline maitse, et seda saab kasutada vaid väikses koguses.
Sel kevadel on Moon taimetarga toodud taimi kasutatud peamiselt päevapraadide salatites, õisi aga kaunistamiseks. «Isegi kui see on midagi väga lihtsat – näiteks mõni kastaniõis –, annab see toidule nii palju lisaks,» tunnistas kokk.
Kokk on märganud, et nooremad inimesed tavaliselt ei märka, mida neile salatis pakutakse. Küll aga tahavad mõned vanemad külastajad aeg-ajalt teada, kas salatis olnud leht on tõepoolest see taim, mille maitset nad veel oma lapsepõlvest mäletavad.
Tegelikult on Eestis lisaks Moonile veel teisigi söögikohti, kes pakuvad oma külastajatele erilisi metsaande. Nii võib ebatavalisi taimi kohata selliste söögikohtade nagu Kompott, Neh, Laulasmaa spaa toidulaualt.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
