Raport: Eestis tarbitakse palju kodumaist kanepit

Euroopa narkoseirekeskuse (EMCDDA) andmetel kuuluvad Eesti ja Läti üldiselt euroliidus samasse kategooriasse – riikide sekka, kus tarbitakse valdavalt (85-90 protsendi ulatuses) kanepilehti (marihuaanat), mitte kanepivaiku (hašišit). Selle osakaaluga oleme me kohe esikümne järel, 11.-13. kohal.

Küll aga erinevad lähinaabrid omavahel radikaalselt küsimuses, kas tarbitav kraam on kasvatatud kodumaal või mitte. See ei näita siiski, nagu Lätis kasvatataks vähe kanepit – selgub, et kuigi nad ise eelistavad välismaist (peamiselt Marokost) tulevat kanepit, müüvad nad 80-90 protsenti enda toodangust välismaale, peamiselt Rootsi ja Eestisse.

Veel ühe huvitava faktina selgub, et kui ülejäänutes meid ümbritsevates euroliidu riikides kasvatatakse kanepit pigem sisetingimustes, siis Eestis valdavalt välitingimustes. 12 riigis, sealhulgas Lätis, on isegi vesiaiandusel põhinevad istandused, kus kanepit kasvatatakse ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid. Eestis aga taolisi kasvandusi polevat.

Kui rääkida kanepi hinnast, siis eristub Eesti taaskord enamikust lähinaabritest euroliidus – kuulume koos Soomega kuue riigi sekka, kus grammi kanepilehe või vaigu eest küsitakse enam kui 12 eurot (Läti kanepilehe hind on siiski teadmata). Kõige odavam on kanepihind Suurbritannias ja Hispaanias, jäädes mõlema toote puhul vahemikku 2-5 eurot grammi kohta.

Eesti torkab silma ka müüdava kanepi nõrga toime ehk vähese tetrahüdrokannabinooli (THC) sisalduse poolest, kusjuures oleme üks viiest riigist, kus müüdav kanepileht on kangema toimega kui kanepivaik.

Samas on Eesti üks kolmest riigist, kus müüdav kanepileht on lahjem kui kuskil mujal Euroopas – THC sisaldus alla viie protsendi. 2009. aastal üle Euroopa tabatud hašiši ja marihuaana THC sisaldus varieerus 0,1 ja 41 protsendi vahel, jäädes tavaliselt siiski 1-12 protsendi vahele.

Üldisematest trendidest rääkides toob värske Euroopa kanepituru uuring välja, et meie maailmajaos tarbitakse üha enam kanepilehte ehk marihuaanat, mis tõrjub turult kanepivaiku ehk hašisit.

Põhjus on Euroopa narkoseirekeskuse andmetel selles, et kanepit on hakatud rohkem Euroopas kohapeal kasvatama – tootmine on tarbimisele lähemale kolinud.

Rohkem kui 78 miljonit 15-64-aastast eurooplast on kanepit proovinud ja üheksa miljonit noort (15-34) on seda kasutanud viimase kuu jooksul. Raportis kirjeldatakse, kuidas kanepi müümine on saanud paljude kriminaalsete organisatsioonide peamiseks tegevuseks.