Uppsala ülikooli teadlased uurisid 2200 meest alates 50. eluaastast, kirjutab BBC News.
Selgus, et 50-60 aastasena rohkem liikuma hakanud mehed pikendasid sellega oma eluiga, elades sama kaua kui need katsealused, kes juba enne keskiga regulaarselt sporti tegid.
1970. aastatel alanud uuringus osalenud mehed jagati vastavalt liikumisharjumustele kolme gruppi: väga aktiivsed, mõõdukalt aktiivsed ja istuva eluviisiga mehed.
Väga aktiivsed uuritavad tegid nädalas vähemalt kolm tundi sporti või raskemaid aiatöid, mõõdukalt liikujad sõitsid mitu tundi jalgrattaga või jalutasid, istuva eluviisiga mehed vaatasid aga vabal ajal enamasti telerit.
Lisaks liikumisele ka suitsetamist, alkoholitarbimist ja kehakaalu arvesse võttes leiti, et 50-aastasena füüsiliselt väga aktiivsed olnud mehed elasid mõõdukalt liikuvatest suguvendadest 1,1 ja istuva eluviisiga meestest keskmiselt 2,3 aastat kauem.
Üllatava tulemusena selgus aga, et sama palju kauem elasid ka need mehed, kes jõudsid kõrge füüsilise aktiivsuseni alles 50-60 eluaastal.
Uurimisrühma liige Karl Michaelsson sõnas, et keskeas rohkem liikuma hakkamine teeb tervisele sama palju head kui suitsetamisest loobumine.
Ka uuringutulemusi kommenteerinud professor Alan Maryon-Davis leidis, et oma füüsilist aktiivsust pole kunagi liiga hilja tõsta.
«Minu arvates on see eluetapp meeste jaoks väga oluline ja ilmselt tugevdab nende aastate jooksul tehtud trenn nende südameveresoonkonda,» ütles Mayron-Davis.
