Pentus: valmisolek kiirgus-hädaolukordadeks on paranenud

Eestil on kiirgusohutuse ennetamiseks ja hädaolukordade lahendamiseks vastu võetud riiklik arengukava aastateks 2008-2017. Arengukava rakendusplaani ülevaade näitab, et suurim areng perioodil 2008-2011 puudutab kiirgushädaolukordeks valmisolekut. Selleks võeti vastu hädaolukorra seadus, kinnitati kiirgushädaolukordade lahendamise plaan ja täpsustati asutuste ülesandeid. «Lisaks oleme tähelepanu pööranud ka praktilisele poolele. Eelmisel aastal toimus suur rahvusvaheline ühisõppus, kus mängiti läbi kiirgusohuga seotud olukord,» kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus.

«Kõige tähtsam on ennetustöö erinevatel tasanditel, et hädaolukordi ei tekiks. Nende vältimiseks oleme teinud mitu olulist muudatust kiirgusseaduses. Nii viidi seadusesse sisse muudatus, mis andis võimaluse paremini reguleerida kasutatud tuumkütuse ohutut vedu ning kiirgustegevusloa omajalt nõuda garantiid kiirgusallika ohutustamiseks,» selgitas Pentus.