Reisikotti tuleb valida õige maksekaart

Tundub, et kõige levinumad kaardimakse tõrkepõhjused on eri kaardifirmad, näiteks Visa ja MasterCard, ning erinevad kaarditüübid ehk siis deebet- ja krediitkaart.

Nimelt on Visa ja MasterCard, kelle kaarte ka Eestis peamiselt väljastatakse, konkureerivad rahvusvahelised kaardifirmad. Mõlemad on küll väga laialdase levikuga, kuid ikka tuleb ette, et mõnes väiksemas riigis, linnas või isegi ainult mõnes müügikohas aktsepteeritakse vaid üht neist.

Eelkontroll internetis

Sageli reisiv Triin Visnapuu-Sepp rääkis, et üldiselt on praeguseks olukord küll tunduvalt paranenud, aga tõrkeid on siiski aeg-ajalt ette tulnud.

«Näiteks ei saanud ükskord Šveitsis maksta Visa krediitkaardiga, sest sealne mägiküla võttis vastu ainult Maestrot. Ja veel leidub linnu, kus saab maksta ainult kohaliku pangakaardiga – seda on ette tulnud näiteks Barcelonas ja Iirimaal,» rääkis ta.

Swedbanki pangakaartide arendusjuhi Kersti Loo sõnul peaksid inimesed teadma, kumb logo on nende deebetkaardil, ja jälgima, kas see on ka müügikohas või automaadis esindatud ehk kas seal on vastav kleebis.

«Enne reisile minekut võiks tegelikult kontrollida, kas seda kaarti sihtriigis või -linnas aktsepteeritakse. On tõesti veel mõningaid kohti, kus üks on eelistatum kui teine, aga päris nii ka ei ole, et mõnes piirkonnas saaks ainult ühe kaardiga hakkama,» rääkis ta.

Nimelt on internetis võimalik kontrollida, kas konkreetses linnas on vastava kaardifirma automaadivõrk. Kui on olemas automaadid, siis tavaliselt saab kaarti kasutada ka selle piirkonna müügikohtades.

«Kuna Visa ja MasterCard on konkurendid ja mõlemad panustavad selleks, et nende bränd oleks erinevates piirkondades esindatud, siis mingi hetk saavutab üks bränd mingis piirkonnas arvatavasti suurema edu kui teine,» rääkis Loo.

SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul on samuti eri kaardifirmad üks põhilisi probleeme, mistõttu soovitab tema välismaale kaasa võtta erinevaid maksevahendeid.

Eriti suuri ebameeldivusi tekitavad deebetkaardiusku eestlastele just krediitkaarti nõudvad välismaised ettevõtted. Tõenäoliselt on krediitkaardist puudust tundud suurem osa neist inimesest, kes interneti kaudu lennupileteid broneerivad ja välismaistest internetipoodidest kaupu ostavad.
Väga ebameeldiv võib olla üllatus autorendifirmas, kus broneering on küll interneti kaudu tehtud, aga kohapeal on tagatisrahaks tarvis krediitkaarti.

Limiidid enne reisi paika

«Kuna Eestis tulid esimesena turule deebetkaardid, siis on need siin ka rohkem levinud. Samas on Eestis palju neid kliente, kes teevad oma igapäevaostud deebetkaardiga ja krediitkaarti kasutavad broneeringuteks ja suuremateks ostudeks,» selgitas Loo, kes välismaale soovitab krediitkaardi kindlasti kas või igaks juhuks kaasa võtta.

Kuid eks ka välismaal tuleb kaardimaksetel ette ajutisi tõrkeid. Nii annab Swedbanki pangakaartide osakonna juht nõu esimese veateate peale mitte ehmuda, välismaisel teenindajal tasuks makset uuesti proovida.

«Eestis on teenindajad juba nii kogenud, et nad tavaliselt ennast esimesest veateatest häirida ei lasegi. Üldiselt teisel-kolmandal korral makse siiski õnnestub,» rääkis Loo.

SEB kommunikatsioonijuht Vohu soovitab enne välismaale minekut ka kaardi õigused üle kontrollida, kuna nende pangas on internetipangas võimalus sulgeda pangakaardiga välismaal tehingute tegemise õigus.

«Samuti tasub enne reisile minekut üle vaadata oma pangakaartidele kehtestatud kasutuslimiidid,» lisas ta.