Tagasi
Kuusik sattus registrisse 2000. aastate alguses, kui sõlmis lepingu alustava mobiilsideettevõttega, kes pakkus teenust, kus telefoninumbrile mingi koodi ette valimine pidi vähendama märgatavalt kõne hinda. Teenus ei töötanud, seetõttu ei tasunudki Kuusik nende esitatud 200-kroonist arvet.
«Olen väga pahane hoopis Krediidiinfo peale, kes maksehäirete registrit haldab. See on kasumit teeniv eraettevõte, aga selle vastu on tohutu usaldus ja paljud firmad on krediidipoliitika nende info peale üles ehitanud,» rääkis Kuusik.
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger selgitas, et maksehäirete register on loodud selleks, et võlgadeta inimestel oleks lihtne seda tõestada ja firmad saaksid neile kerge südamega krediiti anda.
«Laias laastus on igas riigis umbes kümnel protsendil elanikest elu jooksul mingisuguseid pikemaajalisi maksehäireid,» ütles Jäger.
Vigu tuleb maksehäirete sisestamisel tema sõnul ette harva. «Meil on registris pool miljonit kirjet. Ekslikult sisestatud kirjeid eemaldame kuus ühe või kaks,» selgitas Jäger, kelle sõnul on enamikus vigades süüdi möödarääkimine klienditeeninduses või raamatupidamise võimetus õige makse üles leida.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
