«Faktiliselt on olukord selline, et igaüks võib sisestada krediidiregistrisse mingi väidetava võlgnevuse, ilma et ta peaks selle võlgnevuse olemasolu kellelegi tõendama,» rääkis Pirn.

Samuti võib Pirni sõnul igaüks loovutada inkassofirmale väidetava võlgnevuse ja see inkassofirma võib avaldada oma internetileheküljel andmed selle väidetava võlgniku kohta. «Seda, kas see võlgnevus reaalselt eksisteerib või kas see pole aegunud, ei kontrolli keegi,» nentis Pirn.

Hüpoteetiliselt võib küll see väidetav võlgnik Pirni sõnul esitada kohtusse tuvastushagi, paludes tuvastada võlgnevuse puudumist ja esitada seejärel krediidiregistri või inkassofirma vastu kahju hüvitamise nõude.

«Kuid faktiliselt oleks tegemist väga palju aega ja raha nõudva ettevõtmisega, mida kindlasti ei korvaks see hüvitis, mille kohus parimal juhul pärast aastatepikkust vaidlust välja mõistaks,» selgitas Pirn.

Pirn rõhutas, et seadusandja peaks tõsiselt mõtlema nn krediidiregistrite ja inkassofirmade tegevuse reguleerimise peale.