Prilliklaase lõhuvad kuumus ja mikroosakesed

«Siin ei ole reegleid, mõni inimene võib kümme aastat ühtesid prille kanda, teine vahetab aastas korra,» tõdes Lensoptika kaupluse juhataja Kaire Saaremäe, kelle sõnul tuleks prilliklaasid välja vahetada siis, kui kriimustused hakkavad nägemist häirima.

Tema sõnul saavad prilliklaasid kõige tihedamini viga, kui neid ei hoita korralikult prillitoosis ning jäetakse lauale klaasid allpool. Samas võivad osakesed sattuda klaasile sageli ka ümbritsevast keskkonnast.

«Paljudes töökohtades näiteks saetakse, hööveldatakse, aga näiteks sügisesel ajal lendleb ka tänaval palju liiva ja teravat tolmu. Osakesed satuvad klaasi peale ja puhastades hõõrutakse liivatera mööda prilliklaasi ja nii see kriimustubki,» selgitas Saaremäe.

Kuna suurem osa prilliklaasidest on tänapäeval plastist, siis on need ka tundlikud suurtele temperatuurikõikumistele. Saaremäe toob näiteks kuuma ahju piilumise ja lõkkele liiga lähedal olemise, samas unustatakse prille ka autosse, kus päikse käes tõuseb temperatuur väga kõrgeks.

«Plast paisub soojenedes ja kui temperatuur järsku tuntavalt langeb, siis ta tõmbab kokku. Aga klaasil olev kate pole niivõrd elastne ja see võib praguneda - tekivad mikropraod, nagu ämblikuvõrgu moodi moodustis,» kirjeldas Saaremäe.

Viimasel ajal on tema sõnul pöördutud poodi ka probleemide pärast kodukeemiaga kokkupuutumisel. «Näiteks pritsitakse mingit tugevamat kemikaali ja see satub klaasidele. Sageli võib see klaaside pealispinna läbi söövitada. Täppe võib tekitada ka juukselakk,» lisas Saaremäe.

Selleks et prillid ja prilliklaasid püsiksid võimalikult kaua tervena, peaks Saaremäe sõnul neid alati ette panema ja eest ära võtma kahe käega, puhastama klaase pehme puuvillase riidega või spetsiaalse mikrokiust lapiga ja pesemisel kasutama leiget vett, millele võib lisada ka tilga nõudepesuvahendit.