Väike võlg võib suhted rikkuda ja inkasso kaela tuua

«Oletame, et teie hea tuttav laenab teilt mingil põhjusel 20 eurot, lubades järgmisel nädalal ära maksta. Möödub mitu nädalat, aga tuttav ei anna enam näole. Peagi ei vasta teie kunagine hea semu enam telefonikõnedele või jookseb tänaval vastu tulles teisele poole teed, ka teie hakkate vältima ühiseid koosviibimisi. Nii tekitab väike võlg suure lõhe inimsuhetesse,» selgitas tuttavat skeemi Creditreform Eesti tegevjuht Reimo Tomingas.

Ka paljudel suurettevõtetel on sadu kliente, kes on neile mingil põhjusel jäänud võlgu paarist paarikümne euroni. Tavaliselt tekivad sellised võlgnevused arvetest, mis saadetakse pärast lepingu lõpetamist. Need arved jäetakse lihtsalt tähelepanuta.

Lisaks vahetab endine klient sageli elukohta või kontaktandmeid. Nii tekib olukord, kus võlast teavitavad kirjad ja kordusarved jäävad endisel kliendil kätte saamata. Ent võlg ei kao kuhugi.

Kuna suurettevõttele on väikeste võlgnevustega tegelemine tülikas ja aeganõudev, jõuavad varem või hiljem taolised nõuded inkassofirmade menetlusse. Nende töö ongi võlgnikele nende kohustusi meelde tuletada ehk seadusest ja headest tavadest lähtuvalt panna nad ikkagi tarbitud teenuste või kaupade eest tasuma.

Kohtulikus menetluses aeguvad võlanõuded kolme aastaga, võlgniku pahatahtliku käitumise korral aga kümne aastaga. Pahatahtlikuks käitumiseks saab lugeda ka asjaolu, kui võlgnik järjepidevalt lubab võla tasumist, kuid ei tee seda.

Kohtu kaudu võla nõudmisest lihtsam, kiirem ja odavam on kohtuväline võlamenetlus. «Sellisel juhul tuleneb kohustuse täitmise nõudmise aegumistähtaeg võlausaldaja äristrateegiast. See tähendab, et kui võlasumma on väike ja kohtusse pöördumine on ebamõistlik, ei välista see võlglaselt kohustuse täitmise nõudmist pikema aja jooksul,» rääkis Tomingas.

Ehk kui mõni klient jätab näiteks välismaale tööle minnes oma lepingulise sideteenuse viimase paarikümne eurose arve tasumata, võib ta isegi kümne aasta pärast kodumaale naastes leida oma nime maksehäirete registrist. See toob kaasa probleeme, kuna ükski siinne teenusepakkuja ei sõlmi temaga lepingut enne võla tasumist või teeb seda kehvematel tingimustel.

«Selgitame inkassomenetluses võlgnikele, et ka väikseste summade tasumata jätmisel võivad tekkida suured probleemid tarbimisel. Esmalt peavad võlgnikud arvestama, et nende aadressi või kontaktandmete muutuse tõttu võlateatiste mitte kätte saamine ei vabasta neid maksekohustusest. Igal võlausaldajal või teenusepakkujal on õigus tagada lepinguliste maksete õigeaegne tasumine kaasates selleks vajadusel inkassopartner.

Teiseks tuleb väikesete võlasummade puhul leppida asjaoluga, et nende sissenõudmiskulud võivad olla sageli võlasummadest endist suuremad. Inkassoteenuse raames tehtavate toimingute, täiendavate päringute kui ka menetluse ajakulu ületavad tihti algset põhisummat. Selle vältimiseks soovitame võlglastel aegsasti ja viivitamata tegeleda täitmata kohustustega.

Kolmandaks peab arvestama, et maksehäireregister on avalik andmebaas ja seal oma nime esinemist või mitteesinemist saab igaüks ise kontrollida. Mõistlik on igal juhul vältida nimetatud registrisse sattumist, kuna isegi pärast võla tasumist jääb sinna märge, et selle isiku maksekäitumisega on kunagi olnud probleeme. See võib omakorda tulevikus tekitada probleeme näiteks pankadelt laenu taotlemisel, mõnede toodet puhul järelmaksu soovimisel või uue teenusepakkujaga liitumisel,» selgitas inkassofirma juht.

Ta lisas, et võlgnevuste puhul tuleks inimestel või ettevõtetel neid sissenõudva inkassofirmaga avatult suhelda ega mitte nõuet lihtsalt ignoreerida. Võetud kohustus ei kao iseenesest kuhugi. «Kui võlgnik piltlikult öeldes ei jookse teisele poole teed, on alati võimalik leida mõistlik lahendus.»