Tagasi
«Suur osa sellest «omatulust», mida koolid ja teised linna asutused hetkel hoolega koguvad, on tegelikult linna enda raha. Linn jagab läbi paljude erinevate kanalite toetust ühingutele ja isikutele, kes pakuvad Tallinna noortele arendavat vaba aja tegevust, ning seejärel kogub linn selle sama raha uuesti kooli ukse peal kokku,» kommenteeris liidu noortepoliitika nõunik ja mittetulunduslikke noorteprojekte juhtinud Edvard Ljulko.
Organisatsioonid nagu Eesti Väitlusselts ja Tegusad Eesti Noored korraldavad igapäevaselt koolinoortele mõeldud mittetulunduslikke üritusi, tasudes Tallinna linna ühtse hinnakirja alusel kooliruumide eest sama palju kui näiteks neid rentida soovivad eraettevõtted.
«Sisuliselt teeb sama raha ebavajaliku täisringi. Praegune kord annab lisatööd ametnikele, raamatupidajale, koolidele ja noortega töötajatele ilma loomata mingit sisulist lisaväärtust. Küll aga võimalusi rahaga sahkerdamiseks, nagu juhtus Mustamäe Reaalgümnaasiumis.»
Samuti ei pea noorteühenduste liit õigustatuks väidet, et raha tuleb koguda asutusele ruumi kasutamisest tekkivate kulutuste katteks.
«Tühja maja kütmine on tegelikult isegi kallim, sest iga lisanduv soojavereline parandab maja soojusbilanssi. Tekkiv lisakulu on väike või olematu ja ei õigusta praegust ruumide rentimise korda. Rendist saadav tulu läheb juba praegu otse tagasi linna eelarvesse, mitte ei jää ruume rentinud kooli kasutada. Kõigi osapoolte huvides oleks selle süsteemi mõistlikum korraldus,» sõnas Ljulko.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
