Tagasi
Kuna tervishoius pole sisemisi ressursse olukorra parandamiseks, siis oleks Oviiri sõnul mõistlik üle vaadata Eesti maksusüsteem. Töötajaid on järjest vähemaks jäänud ja raha lihtsalt ei jagu. «Inimesed elavad kauem ja me tahame, et nad oleksid ka tervemad, aga see kõik maksab. Me oleme üks väheseid riike, kus tervishoid baseerub ainult tööandja maksudel,» lausus ta.
«Kui arstid ei tõsta häält, siis ei muutu ka midagi. Õdede ja hooldajate palk on tõesti nadi, aga asi pole ju ainult palgas. Löögi all on kogu meie tervishoiusüsteemi olevik ja tulevik,» lausus Oviir vastuseks küsimusele kavandatava streigi mõttekusest.
Ta lisas, et täna me ehitame uusi ravikorpusi Euroopa rahade eest, aga nende püsikulud jäävad ju Eesti riigi kanda. «Ma ei leia, et eratervishoiu suurelt sissetoomine täna olukorda parandaks, sest Eesti rahvaarvu juures selleks vajalikku konkurentsi ei teki. Ja isegi kui see osutuks rentaabliks, siis kust võtta need arstid ja õed?» küsis ta.
Oviiri sõnul tehti 90ndatel suur viga sellega, et arstide vastuvõttu Tartu Ülikooli mitu korda vähendati. «Arstiks ei saa kolme aastaga, nagu mõnel muul erialal bakalaureuse kätte saab - selleks kulub 11 aastat. Teiseks ei jagu residentuuri kohti ka nende väheste lõpetajate jaoks ja siis minnaksegi Soome,» rääkis ta.
Oviir käib ise arsti juures nii Brüsselis kui Tallinnas, kus ta Euroopa parlamendi saadikuna saab kasutada vaid tasulisi teenuseid. «Ma ei oleks Euroopa Komisjoni asepresidendiga samal arvamusel, et siin ei naeratata üldse ja seal ainult naeratatakse. Ei nad naerata sealgi alati ja ka meil on väga lahkeid meedikuid.»
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
