Lugeja küsib: miks juust nätske on

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned juustud on tänapäeval nii pehmed, et riivida neid ei saa.
Mõned juustud on tänapäeval nii pehmed, et riivida neid ei saa. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Selveri juustuletist ostetud Hollandi juust oli nii nätske, et jäi lõigates noa külge kinni. Miks tänapäeval juustud nii pehmed on, et neid korralikult noaga lõigata ei saa, soovis Tarbija24 poole pöördunud lugeja teada.

Olustveres juustumeistreid koolitava Vilma Tatari sõnul on juustul midagi viga, kui ta kleepub noa külge. «Lõikepind peab jääma puhtaks, teravaks ja siledaks,» selgitas ta, kuidas aru saada, kas juust on korralikult tehtud.

Põhjusi, miks juustud nii pehmed on, võib asjatundja sõnul olla palju. «Vead algavad piimast, laudatehnoloogiast või on tööstuses proovitud uusi ained, mille lõpptulemus pole teada. Aga see (juustu pehme konsistents – toim.) ei ole kindlasti tüüpiline,» rääkis ta. Juustu pehmus võib sõltuda ka sellest, millises tehases ja millise tehnoloogia järgi seda toodetakse.

Korralikult toodetud poolkõvad ja kõvad laabijuustud peaksid kindlasti olema juustunoaga lõigatavad.

Samas on juustumeistri sõnul probleem ka selles, et kaubandusketid tahavad hästi pika realiseerimisajaga tooteid. Samas, kui juustu realiseerimisajani on jäänud kuu aega, siis võib kauplus selle tootjale tagasi saata, kui nad ei jõua seda ära müüa. «See dikteerib tööstusele, et nad peavad hästi värsked juustud välja saatma,» tõdes Tatar.

Eesti juust peab laagerdama 30 päeva, Hollandi juust 60 ja pärast seda võib neid väljastada. Mida kauem juust seisab, seda parem ta on ning juust võib laagerdada edasi ka koduses külmikus. «Kui tingimused  on külmkapis head, mingit hallitust ta sealt ei saa, siis miks mitte,» arvas Tatar.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles