Maagilise tähendusega kodu peab kaitsma õige hooldamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodul on maagiline tähendus. Kõnekäänd «mu kodu on mu kindlus» on muutunud käibefraasiks asja pärast. Seda kindluse staatust tagavad ka õigusaktid – kodus olles pääseme võõra silma eest varju.
Kodus võib igaüks juhinduda oma isikupärast ja kujundada sobiliku keskkonna. Siiski ei ole tegemist absoluutse tõega – soovid on ühed, võimalused aga teised.
Kodu korrashoidmine on seotud üha suureneva kohustuste koormaga ning kulutustega. Tavakasutuses olev majapidamise mõiste on seotud just kodu korrastamisega, sõnaühend «maja pidamine» viitab aga oluliselt suuremale kohustuste koormale, s.o kinnisvarakeskkonna korrashoiule.
Meie õigusaktides on korras hoidmine ja korrashoid sagedased mõisted ning alati seotud kinnisvara omaniku või valdaja kohustustega. Seadus ei saa minna üksikasjadesse ning detailselt kirjeldada kõiki kaasnevaid kohustusi.
Omand kohustab – selline on mõte, mida paljudes riikides maast madalast lastele õpetatakse. Loomulikult võiks iga elamine olla esteetiliselt korras, oluliselt tähtsam on siiski see, et kasutatavad ehitised oleksid nende kasutajatele ohutud.
Kinnisvaraomanike hulgas on palju kompetentseid isikuid, aga samas on ka iseteadlikke, kellel on kinnisvaraomandist kujunenud oma nägemus.
Palju on kogenematuid, kes võtavad omanikuks olemist kui järjekordset väljakutset. Alles aja möödudes hakkavad selguma selle väljakutsega seotud üksikasjad.
Aastal 1998 võtsime Tallinna Tehnikaülikoolis vastu esimesed kinnisvara haldamise eriala üliõpilased. Seda ajendas muutus omandisuhetes – lühikese aja jooksul tekkis hulgaliselt kogenematuid omanikke elamu- ja ärisektoris, kellest paljudel tekkis vajadus saada mitte ainult nõustamist, vaid ka kompetentset teenust.
Aastal 2001 koostasime Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu ning Eesti Korteriühistute Liiduga koostöös kinnisvara korrashoiustandardi (EVS 807:2001). Koostajatelegi ootamatult on standardist kujunenud elujõuline dokument, mida uuendati aastal 2004 ning mille uuendamine on kavas ka käesoleval aastal.
Paljud standardid on äärmiselt tehnilised dokumendid ning mõeldud vaid professionaalseks kasutamiseks. Kinnisvara korrashoiustandard on selles mõttes eriline – selle sissejuhatuses ning eesmärgi püstituses on rõhutatud, et tegemist on soovitusliku juhisega igale kinnisvara omanikule, et teda põhilistest kohustustest teavitada.
Maja pidamine on muutunud kulukaks. Selliseid kulutusi tuleb kavandada ning majanduskavas ette näha. Eelkõige peab kuludest olema aga ühtselt mõistetav ülevaade.
Standardis on kohustused liigitatud ning antud määratlused koos saavutatavate tulemuste kirjeldustega. Mis on kinnisvara haldamine või tehnohooldus? Mis on tarbimisteenused või tugiteenused? Mis on omanikukohustused?
Standardis on lahti seletatud kõik mõisted, mis seonduvad elamute kõrval ka erinevat liiki ärihoonetega. Standard ei anna siiski vastust enamikule kinnisvaraomanikele kõige pakilisemale küsimusele – mis maksab haldusteenus või mõni konkreetne tehnohooldusega seotud töö või teenus?
Hinna määrab turg ning see kujuneb läbirääkimiste käigus. Läbirääkimistel on vastastikune arusaamine aga ülioluline.