Finantskirjaoskus - tarkade valikute küsimus

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm rääkis tänasel sotsiaaltöötajate võlanõustamisteemalisel koolitusseminaril, et planeerimine on väga oluline maksejõuetuse ärahoidmiseks.


Andre Nõmm rääkis, et finantsteenuste kohta levivad erinevad müüdid alates sellest, et tegemist on millegi sellisega, mis mind ei puuduta, ning lõpetades sellega, et finantsteenus on sunduslik ja meil jääb üle vaid sellega leppida.

Tegelikkuses on aga paljudel liikluskindlustus, eluasemelaen, viimasega koos ka kodukindlustus. «Finantsteenus puudutab meid kõiki ja väga otseselt,» tõdes Nõmm.
Kõikide nende teenuste puhul on meil tema sõnul olemas ka mingid valikud - erinevad teenusepakkujad, erinevad hinnad - ning neist valikutest võib väga palju sõltuda.

Nõmm rõhutas, et vastutust enda ja lähedaste eest kannab iga inimene ise ning kellelgi ei ole kohustust teda tema valikute pärast aidata. Inimene peab kõigepealt endale selgeks tegema, milleks tal konkreetset finantsteenust on vaja.

Nõmm tõi mitu näidet erinevatest finantsvalikutest. Üheks näiteks oli 20 aastaks võetav 600 000-kroonine eluasemelaen, mille puhul kodupank võib pakkuda intressiks 4,8 protsenti ja teine pank 4,6, mis ei ole iseenesest väga suur vahe.

«Aga selline väike jõupingutus ehk käia natukene mööda pankasid, võtta erinevaid pakkumisi, võib teile tuua suhteliselt suure raha,» tõdes Nõmm. Antud näite puhul on see raha 15 693 krooni. 

Teise näitena tõi Nõmm kodu kindlustamise - enamasti ei süüvi inimesed tema sõnul kindlustuslepingu tingimustesse, mis on aga just kõige olulisem. Tähtis on kodu asukoht ja konkreetsed riskid - näiteks mere lähedus vms. Nii võib juhtuda, et teatud riskid pole lepingus sees ja siis võib kaotada väga palju.

Kolmanda näitena rääkis Nõmm kahest ühesugusest inimesest, kes saavad samasugust palka ning kes ühel hetkel koondatakse. Kui üks neist on võtnud 10 000-kroonise üheaastase väikelaenu reisi finantseerimiseks ja teine on selle raha kogunud, siis esimene võib pärast koondamist sattuda väga raskesse olukorda, kus tal tuleb lisaks 10 000 kroonile tagasi maksta veel 1000 krooni intressikulu.

«Temal on kohustus üleval ja kui ta on oma töö kaotanud, võib see tekitada teatud ahelreaktsiooni, ta ei suuda seda kohustust täita, tal hakkavad jooksma viivised, leppetrahvid jne jne ja ta võib üsna ummikusse sattuda,» rääkis Nõmm.

Inimesed peaks Nõmme sõnul sageli ka väikeste summade puhul natukene rohkem planeerima ja mõtlema, kuidas nad oma rahaga käituvad. Nii pani ta inimestele südamele, et kui jõutakse võtta laenu ja koos intressiga seda tagasi maksta, siis peaks olema võimalik seda raha ka koguda. Kui aga soovid ja võimalused ei käi käsikäes, võib laenu võtmine olla ohtlik.

Planeerimine on väga oluline maksejõuetuse ärahoidmiseks, tõdes Nõmm. See, et praegu vajavad paljud võlanõustamist, on Nõmme sõnul sageli vähese finantskirjaoskuse tagajärg, kuid samas tõdes ta, et praeguses majandusolukorras võivad raskused tabada ka neid, kes on oma finantsotsuseid planeerinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles