Pisilaen viis üksikema võlaorjusesse

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triinu Pillartit (valges) sundis nüüdseks pärmina paisunud intressidega SMS-laenu võtma soov viia oma lapsed Kati (vasakult), Kätlin ja Andres puhkusereisile.
Triinu Pillartit (valges) sundis nüüdseks pärmina paisunud intressidega SMS-laenu võtma soov viia oma lapsed Kati (vasakult), Kätlin ja Andres puhkusereisile. Foto: Toomas Huik

Koos lastega plaanitud soojamaareisist oli Harjumaal Kuusalus elaval Triinu Pillartil puudu 3000 krooni. Ülimalt soodsa reisi väljalunastamiseks otsustas ta võtta SMS-laenu, millest on tänaseks kerkinud 230 000-kroonine võlavangla.


Kui oled mehe poolt maha jäetud, enese jaoks aja leidmist luksuseks pidav kolme lapse üksikema, siis kõlab 10 000-kroonine soojamaa puhkusereis tervele perele kingitusena.

Pillarti lugu sai alguse esmapilgul üsna süütuna näivast otsusest võtta puuduolev 3000 krooni reisiraha piikspiiks-laenu teel. Reis oli suurepärane, mida meenutavad lustlikud pildid ning neid vaadates surisevad naise külmas laos töötamisest kangeks jäänud kondid veel tänagi mõnusalt.

Väikeses kahetoalises puuküttega Kuusalu korteris koos kolme lapse ja koer Bambiga elav 33-aastane naine on aga ahastuses. Tema hetkenõrkusest ja soovist oma toredatele lastele üks mõnus puhkus kinkida on kasvanud tänaseks 230 000-kroonine võlakoorem.

Ja Pillarti saatus on sarnane sadade Eesti peredega – tuleb võtta uuesti laenu, et vana laenu tagasi maksta. Ühest kohast 8000, teisest 40 000 ja kolmandast 60 000 krooni. Nii on summa kerkinud. Kokku 17 võlga.

Kuus 8000 krooni palka teeniv naine sõidab iga päev Kuusalust Tallinna tööle ning ainuüksi sellele kulub kuus 1600 krooni. Palgale lisaks saab ta riigilt 1500 krooni peretoetust ja mees maksab lastele kokku veidi üle 3000 krooni. Ning sellega tuleb hing sees hoida ja püüda end võlgadest vabaks osta.

Pillart tegelikult ei kurda ega hala, vaid on valmis tegutsema ja võitlema. Kuigi tunnistab, et peast on läbi käinud ka mõte kõigele käega lüüa ning elu taga uks pauguga kinni lüüa. «Aga mul on kolm armsat põhjust, miks edasi olla ja hakkama saada,» naeratab ta.

Lootusetuna näivas olukorras otsis Pillart abi TV 3 saatesarjast «Võlast vabaks», millest lootis saate välja kuulutamise ajal abi saada üle 200 pere Eestis. Kõik paraku saatesse ei jõudnud, kuid tal jagus soovi neid koos saatemeeskonnaga aidata.

Pillart võttis kätte ja kirjutas kõigile saatesse kandideerijatele kirja, milles rääkis ära oma loo ja palus teistel kirja panna oma võlakroonide koorem. Seda kõike selleks, et teha pöördumine valitsuse ja riigikogu poole, et viimaste aastate majandustõusust uinutatud võlarahvast kuidagi aidata.

«Käes on aeg, kus üha enam lihtsaid eestimaalasi on jäänud liigkasuvõtjate meelevalda ning rohkem kui kunagi varem vajab see osa Eesti rahvast teie otsustavat sekkumist laenuandjate tegevust puudutavasse õigusloomesse,» kirjutas ta.

«Paljud on juba kaotanud oma kodu, paljud vaevlevad toimetuleku piiril, paljudelt võtavad laenuandjad ära isegi lapsetoetused ja muud seadustega ettenähtud hüved, millele ei tohi sissenõudmist pöörata,» jätkas Pillart. «Me ei soovi, et keegi tuleks meile rahamägedega appi, sest eestlane on alati oma jõududega hakkama saanud. Me soovime, et eespool kirjeldatud olukord tulevikus enam kunagi ei korduks.»

Ning Pillart pakkus välja mitu ettepanekut, mida võiks seadustes muuta. Eilseks oli ta kogunud kokku 30 lugu oma saatusekaaslastelt ning viis need riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri kätte.

Vaher tunnistas, et hädasolijate ettepanekud on kantud arusaadavatel põhjustel emotsioonidest ning neid sada protsenti täita pole võimalik. Küll aga pidas ta lisaanalüüsi vääriliseks ühte ettepanekut, mis puudutas kodulaenude tagatistega seotud riske.

Ettepaneku eesmärk oli nimelt see, et laenuandjad ei saaks nõuda pärast laenu andmist lisatagatisi juhul, kui kinnisvara väärtus laenuvõtjast sõltumatutel asjaoludel langeb. Praegu kannab kõik riskid laenuvõtja, kuid hätta sattunul tekib õigustatud küsimus – miks peaks halb finantsanalüüs olema ainult laenuvõtja risk?

Vaher tõdes, et juba mõne nädala pärast, täpsemalt 1. maist hakkavad kehtima võlaõigusseaduse muudatused, mille eesmärgiks on korrastada tarbimislaenude turgu, piirata liigkasuvõtmist ning pakkuda senisest suuremat kaitset laenuvõtjatele.

Pillartit ja tema toredaid lapsi see paraku ei aita ega lohuta. Kuid enese näite avalikustamise ja riigikogu poole pöördumisega soovib naine aidata teisi Eesti inimesi. Et neil ei tekiks mõtetki röövellikke laene võtta.

Ettepanekud

1. Kõik intressid, viivised, leppetrahvid jms kulud, mis ületavad laenu põhiosa summat, kuulutada liigkasuvõtmiseks ja sellest tulenevalt ebaseaduslikuks.
2. Laenuandmisel järgida seadusega kehtestatud intressimäära (praegu VÕS § 94 lg 1) ja seda rakendada tagasiulatuvalt.
3. Kodulaenude tagatistega seotud risk ja analüüs oleks seadusega pandud laenu väljastajale. (Eesmärgil, et laenuandjad ei saaks pärast laenu andmist nõuda lisatagatisi juhul, kui kinnisvara väärtus laenuvõtjast sõltumatutel asjaoludel langeb. Praegu kannab kõik riskid laenuvõtja.)
4. Piirataks SMS-laenude väljastamist maksimaalselt ühe kehtiva laenuni inimese kohta, et inimene ei saaks võtta uut laenu enne, kui eelmine makstud.

Katked laenudega jännijäänute pihtimustest

Anne:

«Olen nelja lapse ema ja mind ümbritsevad suured võlad, mida olen võtnud selleks, et rahuldada oma mehe võlgu ning soove.



Oleme sattunud nüüd sellisesse olukorda, kus kardan, et iga hetk võetakse meilt kodu, kuna see on pandud tagatiseks ja mind ähvardavad kohtud. Kardan, et ei suuda sellest enam välja tulla.



Suurim laen on 250 000, millele lisanduvad laenud, mis on tekkinud 1000 kroonist ja nüüd on nende summa ulatuslikult 40 000 iga laen. Laene on neli või viis, ei suuda enam arvestadagi.»



Auli:

«Võtsin laenu, kuna seda lausa pakuti. Ühest laenust sai mitu ja nüüdseks olen erinevate laenude pealt võlgu üle 120 000 krooni.



Seda olukorda poleks saanud tekkida, kui riik oleks võtnud rangema kontrolli röövellike intressidega laenuandjate vastu ja ka muidugi meeste vastu, kes ei tunnista oma lapsi.»



Ivo:

«Tänu korteriomanikule, kes lõpetas rendilepingu, mul puudub elukoht ja sellepärast ka töökoht, kuna elukohata ei saa ju tööl käia.



Sellega kaasneb ka võlgade kasv ja ei julge mõeldagi, mis elust edasi saab.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles