Roheline kiir, mis teeb imesid

Rein Kink märkas ligi kaks kümnendit tagasi, et temaga toimub midagi imelikku. Ta ehitas koos paari kolleegiga Tartu Ülikooli füüsika instituudis lasereid, kui täheldas, et haavad, mis sageli kuigi hästi kinni ei taha kasvada, hakkasid ühtäkki rutakalt paranema.

«Esmapilgul tundus see võimatu,» meenutab mees, kes toona otsustas efekti omal käel uurida. Täpsemini: oma jala peal. Kink oli korvpalli mängides teinud haiget vasakule põlvele, nii et see läks paiste. Põletik lõi sisse. Lõpuks oli ta sunnitud käima kepiga, sest jalga ei saanud sirgekski ajada. Viimaks otsustas Kink abi otsida koos firmaga Estla ehitatud laserilt. Kuu-pooleteise pärast sai põlv terveks. Ega ole häda teinud tänini.

Laseri kasutamine ravis oli tollal midagi enneolematut. Isegi Soomes ja Rootsis, eeskujuliku meditsiinitehnikaga riikides, vaatasid arstid kümnendi eest Kingu leiutisele alt üles. Üks tema esimesi lasereid töötas mõnda aega Soomes nahahaiguste erakliinikus.

Nüüdisajal kasutatakse lasereid üha laialdasemalt kirurgias, ent võitluses haiguste ja traumade vastu pole need jätkuvalt erilist rakendust leidnud. «Oi kui palju arste jääks tööta, kui need kasutusele võtta,» väidab enne pensionile jäämist koos Kinguga lasereid konstrueerinud Mihkel Raamets. «Ja kui palju määrete ja salvide tootjaid jääks turuta.»

Armideta nägu. Raamets juhib tähelepanu oma näole, mis sai mõni aeg tagasi elektrikilbist sellised põletused, et nahk rippus. Nüüd pole õnnetuse jälgi nähagi. Tänu laserravile, väidab mees. Praegu käib ta Kingu (70) kabinetis vana 30-kilose laseriga õlavalu leevendamas.
Lisaks kinnitab, et on laseriga ninasõõrmeid töödeldes saanud päevaga lahti nohust.

Tõsi see on, et nahahädade vastu on ka tavameditsiin lasereist abi otsinud. Kingu üks esimesi aparaate läks kasutusse just TÜ kliinikumi nahahaiguste kliinikus, kuni seal soetati hiljuti tema masina asemele 800 000 krooni eest uuem ja moodsam.

Ent silmanähtavat kasu on Kingu laserist olnud muudegi murede puhul. See kiirendab vigastuste ravi ja haavade paranemist, võitleb põletike vastu ja leevendab valu, eemaldab edukalt tätoveeringuidki.

TÜ füüsika instituudi direktor Marco Kirm sai näiteks kolme veerandtunnise seansiga lahti põlvepõletikust. Samamoodi oli tal abi küünarnuki paistetuse mahavõtmiseks.

TÜ hambaproteesikeskuse arst-õppejõud Merike Vanjuk, Eesti parim naisorienteeruja, on saanud samuti abi põlvetrauma raviks, aga ka põrutusest tekkinud kannapõletiku vastu.

Eesti rekordiomanik kõrgushüppes, TÜs hambaarstiks õppiv Anna Iljuštšenko vigastas kaks aastat tagasi reie tagakülge nii tõsiselt, et ei saanud üksvahe astudagi. Seal, kus tavameditsiin osutus pikka aega võimetuks, tõi lõpuks Kingu seadeldis leevendust. Mis iganes Iljuštšenko kudedes ka ei toimunud – ta tundis, justkui närvidest kiirgaks soojus eri suundadesse –, ent juba kahe seansi järel oli valu nagu peoga pühitud.

Arusaamatu toime. Kingu kabinetis lebab laual suur klade, mis on näiteid imelisest paranemisest paksult täis. Tema juurest astub päeva jooksul läbi kolm-neli eri elualade inimest. Näiteks raamatuköitja, kes ei suutnud reumatoidartriidi tõttu isegi kohvitassi käes hoida, aga sai kuu ajaga näpud taas liikuma. Või auto­lukksepp, kelle ekseemist kätel ei saanud tavameditsiin jagu isegi poole aastaga. Aga kõigest neli seanssi vaseaurude laseriga (neile, keda teadus huvitab: kiirgusjooned – 511 nm, roheline, ja 578 nm, kollane; keskmine võimsus patsiendi nahal 0,4 vatti) ja ta oli hädast prii.

Füüsikadoktor Kink väidab, et pooleteise kümnendi jooksul on 90 protsenti tema juures käinuist abi saanud. Peamiselt just need, kes on maadelnud põletike ja sporditraumadega, ehkki laser aitab ka näiteks kortse eemaldada. Ülejäänud kümme protsenti on kimpus peamiselt geneetiliste hädadega, mille vastu on tavaliselt võimetu ka tavameditsiin.

Kummalisel kombel pole siiamaani selge, milles seisneb laserkiire tervendav toime. «Tundub, et mõju on seotud palju vere stimulatsiooniga,» pakub Kink vaiksel ja tagasihoidlikul häälel. «Roheline kiirgus neeldub hemoglobiinis hästi.» Teaduskirjanduse väitel suurendab laser immuunsüsteemi vastupanuvõimet ja võtab vähemaks valusid. TÜ kuus doktoranti, kes laserravi efekti küsimust uurima asunud, on paraku tulusamatele jahimaadele siirdunud ning asja pooleli jätnud.

Kui laser nii tõhusaks ravivahendiks on osutunud, siis miks moodne meditsiin (peale mõne erandi, nagu kõrva-nina-kurgu-, samuti silma- ja nahaarstid) selle pakutavaist võimalustest ikkagi kümne küünega kinni pole haaranud?

Ei mingit raviteenust. «Laserid on komplitseeritud ja kohmakad, neid on keeruline kasutada,» lausub TÜ arstiteaduskonna dekaan Toomas Asser. «Vähemasti valdkondades, kus oleme üritanud neid sisse viia, ei anna need eelist teiste lihtsamate ravimeetodite ees.» Tema sõnul on laserravi tõhususest rääkivad andmed veel paljuski spekulatiivsed ning võivad seetõttu eksitada.

Ometi paljud inimesed usuvad lasereisse. TÜ kliinikumi nahahaiguste kliinikus on pidevalt ukse taga kuuajane järjekord, et saada sealse rohelise kiirgusega laseri abil lahti läbi naha kumenduvaist veresoontest, võtta õrnemaks pigmendilaike ja kaasasündinud tulemärke. «Kindlasti on see patsientidele üks võimalus,» kinnitab arst-õppejõud Külli Paasik.

Vähemalt ühele asjaolule ei vaidle vastu ükski arst: laserravil vaevalt mingit ohtlikku kõrvalmõju leidub.

Oleks vale süüdistada, et Kink, kelle uurimisvaldkond on madalatemperatuurne vaakum-ultraviolettspektroskoopia, pakub ilma loata raviteenust. Ta rõhutab ise, et on füüsik, mitte arst. «Ega ma ravi,» kinnitab ta. «Raha eest ei tee ma midagi.» Lehejutt Arteris läheb talle korda vaid sedavõrd, et arstid hakkaksid laserite raviomaduste vastu senisest suuremat huvi ilmutama.

TÜ kliinikumi traumatoloogia-ortopeedia arst-õppejõud Leho Rips läks Kingu laseri mõju proovima enda sõnul positiivse pessimistina. Ta oli rattasõidust saanud seljavalud. «Tunne oli, et midagi toimub,» meenutab ta raviseansse. «Mingi aisting tekkis – järelikult on toime olemas.»

Ent lõplikku lahendust Rips oma seljahädale siiski ei saanud. Võib-olla käis ta ravil liiga vähe, vaid 10–15 korda, ja liiga pikkade vaheaegadega, vaeb ta. Võib-olla oli põhjus selles, et ta ei lisanud teisi ravikomponente, nagu jõuharjutused ning taastus- ja põletikuvastane ravi, sest tema väitel ainuüksi laserist kindlasti ei piisa.

«Võib-olla on Kink välja töötanud ülimalt innovaatilise superriista, aga me ei oska seda hinnata?» küsib Rips. Pärast väikest pausi korrigeerib ennast: «Ma pigem ütleks, et me ei oska seda kasutada.»

Kogemus

Maris Mägi (21),
sise-EM-il 400 meetri jooksu seitsmes

«Rein Kink on mind tõesti palju aidanud. Alustasin tema juures käimist, kui tekkisid probleemid Achilleuse kõõlusega. Sain hädast lahti, kindlasti oli suureks abiks temalt saadud laserravi.

Hiljem olen Kingu juures käinud tagalihase kinnituskohtade probleemiga, kas siis põletikku või venitust ravimas. Sel talvehooajal aitaski osaliselt just sealne ravi mul kerge trauma kõrvalt paremini treenida ning paar võistlust kaasa teha.

Laserist on igas mõttes abi olnud, ka psühholoogiliselt. Kuna Kink tunneb oma ala hästi, teab ta, millega on tegu. See tekitab suuremat usku ravi tulemusse. Ta on igati asjalik ja meeldiv inimene, kes kunagi abist ära ei ütle.

Igal juhul väga positiivne, et ta abivajajaid hätta ei jäta ja suure huviga aitab.»