Mida teha toataimedega kevadel?

Ühes kasvamisega suureneb ka toitainete ja vee tarve. Kevad on seetõttu enamiku taimede jaoks kõige loomulikum aeg ümberistutamiseks. Erinevalt vabas looduses kasvavatest sugulastest on potis eluks hoopis piiratum ruum ja ahtamad tingimused. Juurte sügavamale tungimist takistab potisein ja kasvamiseks vajalikku mulda napib.

Istutusaeg

Parim aeg oma toataimede ümberistutamiseks on märtsist jaanipäevani. Erandite hulka kuuluvad tuntumatest taimedest kalla, ratsuritäht ja alpikann, keda peaksime istutama värskesse uude mulda puhkeperioodi lõpul augustis, ratsuritähte aga talvel, jaanuaris või veebruaris.

Istutussagedus

Noori, kuni kümneaastaseid taimi on otstarbekas ümber istutada igal kevadel. Suuri, puupüttides vanu palme või kummipuid aga siis, kui anum enam vett ei pea. Teisi üle kümneaastaseid taimi iga 3-5 aasta järel. Oluline on ümberistutamata taimi kasvuperioodil märtsist septembrini 1-2 korda kuus väetada.

Istutusanumad

Sobivad nii keraamilised, savi- kui ka plastanumad, kuid kõige olulisem on jälgida, et anuma põhjas oleks avaus üleliigse kastmisvee äravoolamiseks. Arvestama peaks sellega, et plastanuma seina kaudu vesi ei aurustu ja neis kasvatatavad taimed kuivavad aeglasemalt.

Istutamise mullad

Selleks sobivad ärides pakutavad valmissegatud substraadid, kuhu on vajalik mineraalainete varu ja õhurikkust tagavad komponendid juba lisatud.
Pisut happelisemat substraati vajavad sõnajalad, hortensia, gardeenia, okaspuud, tsitruselised ja asalea.

Kerget, jämestruktuurset mulda vajavad kaktused, sukulendid, bromeelialised ning epifüütsed orhideed.

Rammusamas mullas kasvavad paremini toitainetenõudlikumad taimed nagu harilik kalla, rooshibisk (rahvapäraselt hiina kask, hiina roos, toakask) ning sprengeri aspar.

Istutamise tehnika

Oluline on valida õige suurusega pott. Selle nõude suhtes eksitakse kõige sagedamini, kippudes taimi liiga suurde anumasse istutama.

Võiks aga lähtuda reeglist, et pott olgu nii suur, et juurestik (‘juurepall’, ‘juurepahmakas’) sinna lahedasti ära mahuks. Iga kord ei olegi vaja suuremat potti valida. Vana potti uuesti kasutades tuleb see aegsasti pesta, et vältida haiguste ja kahjurite levikut.

Potiavause kohale asetage potikild kumerusega ülespoole, et mulk pärast kastmist ei ummistuks. Potipõhja lisage drenaažiks mõne sentimeetri paksune kiht kergkruusa või jämedat liiva.

Istutamisel pöörake tähelepanu, et potiservas saaks muld korralikult kinni vajutatud. Ärge täitke kunagi potti kuni servani mullaga, vaid jätke ka kastmisveele ruumi.

Pärast ümberistutamist on ilmtingimata vajalik taimi toaleige veega kasta (ei kehti kaktuste ja sukulentide puhul!).

Tolmust puhastamine

Peale ümberistutamise vajavad taimed kevadel ka põhjalikumat puhastamist tolmust. Seda tuleb ikka aeg-ajalt teha. Tugevama lehestikuga taimi võib paar korda kuus sooja (kuid mitte tulise ega külma) duši alla viia, poti mullapinna võiks selleks ajaks liigse märgumise vältimiseks katta plastkotiga.

Paha ei tee ka aeg-ajalt niiske lapiga lehtede puhastamine. Tolmukord ja liigne leheläike kasutamine takistab taime normaalset gaasivahetust ning see avaldub lehtede enneaegse varisemisena.

Kärpimine ja tagasilõikamine

Pikad ja väljaveninud võsud ning oksad võib kevadel enne uue kasvu algust tagasi lõigata. Mõned taimed nagu fuksia, abuutilon, rooshibisk, pelargoon ja hortensia vajavad regulaarset tagasilõikamist.

Nende noortele harudele moodustub vanadest palju rohkem uusi õiepungi. Mõnikord on tagasilõikamine paratamatu, kui taim on liiga suureks või kõrgeks kasvanud. Viigipuud aga muutuvad pügamise järel tihedamaks.

Mürgise mahlaga taimede puhul nagu piimalilled, eba-krooton, oleander, diifenbahhia jt kasutage kaitsevahendeid silmade ees ja kätel.

Väetamise ajad ja viisid

Väetage ainult terveid ja kasvuhoos taimi. Selleks sobib enamikule sagedus kaks korda kuus ajavahemikul märtsist septembrini.

Väetada on kasulikum lahjemate lahustega. Üleväetamine muudab taime vastuvõtlikumaks haigustele ja kahjuritele. Kergem on toataimede puhul doseerida väetiselahust kui nn väetisepulki.

Taimed suudavad omastada ainult vedelat toitu vesilahusena, seepärast on kõige mõjusam sobiliku kontsentratsiooniga vedelväetise lahus. Enne väetamist tuleb kuivanud potimulda puhta veega kasta, sest kuivas mullas on juured tundlikumad põletuse suhtes.

Alati lugege hoolega pakendil olevat õpetust lahuse valmistamiseks.
Õitsvatele taimedele on kaaliumi ja fosforirohkemad segud, lehtdekoratiivsetele taimedele mõeldud segud sisaldavad enam lämmastikku.

Spetsiaalsed väetised on näiteks roosidele ja orhideelistele, viigipuudele ja tsitruselistele.