Iga vein võib naudingut pakkuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEIN. Parima hinna ning hea kvaliteediga veini leiab Uue Maailma veinide hulgast. Soovi korral võib veininaudingut pikendada, lahjendades rüübet gaseeritud vee või koolajoogiga. Oma maitse-eelistustes ei tohiks järeleandmisi siiski teha, ütlevad veinide maaletoojad.
Ilmselt oled sinagi nõutult veiniriiuli ees seistes endamisi aru pidanud, kas siis, kui raha hetkel taskus vähe, aga soov sõpra-kolleegi pudeli seltskonnajoogiga tänada või meeles pidada, tuleb valida kindlasti vähemalt paarisajakroonine pudel?
Ja sama nõutult mõtisklenud, miks üks veinidest maksab 29 ja teine 290 krooni?
Ilmselt leidub neidki, kes on veini nautimisest loobunud puhtalt seetõttu, et valik tundub mõttetult keeruline ja arusaamatu.
Keerulise valiku võib aga taandada siiski lihtsale tõele — iga pudelisse või pakki villitud vein on mõeldud siiski nautimiseks, sõltumata hinnast, pudeli kujust, materjalist või päritolumaast.
Kui vein joogina maitseb, võib testimist hinna alumisest skaalast alustada, siis on valiku fataalsus väiksem. Tasapisi targemaks saades saab siis juba kallimaid tähelepanuga kroonida.
Eestlaste lemmik Tšiili
«Eksimatu valik on alati Uue Maailma veinid, mis pakuvad hea hinna ja kvaliteedi suhet,» kinnitab Altia Eesti veinijuht Kaidi Kerdt. Kiil & KO turundusjuht Tiit Tõnismäe usub, et Uue Maailma veinid sobivad pigem suurema seltskonna puhul. «Need on vähem täidlased ja kergemad juua,» usub ta ning selgitab juurde, et hinnavahemikku 30–50 krooni jäävad veinid on enamalt jaolt just Uue Maailma riikides toodetud, seejärel vaatides Euroopasse toodud ja siin pudelisse villitud.
«Näiteks Tšiili ja Argentina veinid on konkurentsivõimelised, kuid seejuures hinnaklassilt oluliselt madalamad nn vanade veinimaailma veinidest,» nimetab Pernod Ricard Estonia veinide tootejuht Evelin Hansson neid maid kindlaks valikuks, sest Tšiili ja Argentina veinide puhul ei pea enam altminemist kartma.
Kerdti sõnul on asjatundjad juurelnud pikalt selle üle, miks Tšiili veinid on Eestile nõnda meeltmööda. «Vastus peitub veinide kergsuses ja marjasuses,» usub ta, selgitades, et Eesti tarbija on ju puuvilja-marjaveinidega koos kasvanud. «Järgnevad Argentina, Lõuna-Aafrika ja Hispaania.» Ka Rumeenia veini valiku tõstab Kerdt esile.
Miks on aga veinide hinnavahe ikkagi nii suur?
«Tõustes hinnaredelil, muutuvad veinid keerukamateks, maitserikkamateks ja suureneb nende isikupära,» selgitab Erbi Kildjer Livikost. «Palju sõltub ka maaletoojast,» lisab Hansson. «Suure maaletooja puhul on mahud suuremad ja hind kliendile madalam.»
«Vahe on ikka kvaliteedis,» kinnitab Kerdt Altiast. «Kallimad veinid on tavaliselt laagerdunud tammevaadis ning tuntud tipptootjate toodang, odavamad on aga tavaliselt noored tammelaagerduseta veinid,» viitab ta lauaveinikategooriale.
Soodne ja odav on iseasjad
Tarbijale, kes otsib lihtsamaid, poolmagusaid, ent siiski kvaliteetseid veine, soovitab Kerdt otsida Riesling Kabinett märkega veine.
Kvaliteedisüsteemilt jagunevad veinid lauaveinideks ja kvaliteetveinideks, selgitab Tõnismäe. Madalama kvaliteediklassi viinamarjaveinide tähistusena on üldlevinud märge Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia), Vino de Mesa (Hispaania) ja Table Wine (USA).
Eraldi segmendina tasub vaadata Bag-in-box (3-liitrised) ja Tetra üheliitriseid veine, annab vihje veinide tootejuht Katriina Leinberg Dunkrist. Tema sõnul kehtib siiski reegel, et mida kallim vein, seda kvaliteetsem sisu. «Loomulikult on igas hinnaklassis üllatajaid — nii heas kui halvas mõttes.»
Võrreldes klaastaaraga on pakivein odavam ja mugavam kasutada, usub Hansson. «Pealegi säilib pakivein kauem, kuna vastupidi klaastaarale ei pääse õhk pakendisse sisse.»
Hinnad on kallimad kindlasti Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania kindlate piirkondade veinide puhul. Leinbergi sõnul ei tasu majanduslanguse tuhinas ajada siiski segi odavaid ja soodsaid veine.
«Odavamate veinide, ka puuvilja- ja marjaveinide puhul on juba tooraine odavam,» selgitab Leinberg, «samuti mängivad rolli pudeli ja etiketi hinnad.» Soodsaks võib aga tema sõnul pidada ka kallimat, kuid väga hea hinna ning kvaliteedi suhtega veini. «Arvestades hetke majandussituatsiooni, võib leida väga häid, kuid soodsa hinnaga veine erinevate kaubanduskeskuste sooduspakkumiste raames.»
Veini tarvitamine pooleks veega või koos jääkuubikutega on igati tervitatav, tutvustab Hansson lõunamaadest alguse saanud suvejooki. «Inimene ei joo korraga palju alkoholi ja see pikendab joogi nautimist.»