Taimeravi kunksmoori moodi

Meditsiiniprofessorist taimetark Aili Paju ei malda varakevadel linnas olla, vaid kipub ikka Põlvamaale maakoju. «Sel nädalal olen kogu aeg maal, mind saab linnast kätte alles järgmine nädal,» kõlab reibas hääl telefonis.

Ligi 40 aastat ravimtaimedega tegelnud Paju teab, et kuigi lumi on vaevu sulanud, leidub looduses juba hulgaliselt tervisele hädavajalikke looduslikke toonikume. Ta tahaks, et rahvas ikka nina metsa pistaks, sest kui kas või pooleks päevaks loodusesse minna, aitab juba see tervist parandada.

«Kevad on just see aeg, mil tajume  kõige paremini elusas peituvat ühist  rütmi,» tõdeb Paju ja lisab: «Nüüd, kui oleme  need välismaa kaunites pakendites steriilsed toidud ära proovinud, kasutagem siis targalt omamaist.»

Ravimid metsast. «Hiirekõrv, kortsleht, kopsurohi, altee, paiseleht, võilill,» loetleb Paju vaid väikest valikut kevadisest metsaarsenalist, mida sünnib suhu pista.

Taimetark räägib, et aprillis õitseb valguseküllast sega- või lehtmetsa armastav kopsurohi, mis eestlaste seas seni teenimatult vähe tähelepanu pälvinud. Ometi leidub selles taimes palju väärtuslikke vitamiine ja mineraalaineid, eriti palju on joodi.

Aga heal lapsel mitu nime – äkki tunneb mõni seda õitsedes veidi nurmenukukobarat meenutavat taime hoopis metstubaka, luuvalu- või mesilille nime all?

«Kopsurohi on meie sisemuse hea korrastaja ja vitamiinidega varustaja,» ütleb Paju. Tegelikult reedab taime nimi oma saladuse – sellel on kopse raviv ning külmetushaigusi leevendav toime.

Kõrvenõges supipatta. «Praegu vaatab päikese poole kõrvenõges, mis on üks rikkamaid ravimtaimi,» räägib Paju. Kas selle koha peal meenus nõgesesupp, mis hästi valmistatuna viib lausa keele alla?

Kevadisi nõgesevõrseid võib lisada salatile, kohupiimale, juustule. Lehevõrseid tuleb hoida kuumas vees ja seejärel peenestada. Muide, kõrvenõgesetee taandab ka kevadisi allergiaid.

Raviva toimega on peaaegu kõik nõgese osad – lehed, varred, õisikud, seemned ja juured. «Koguda tuleks kindlasti kuival päeval, sest vihma- või kastemärg nõges kipub kergesti hallitama,» loeb Paju sõnad peale.

Kaske, kaske. Leemekulbi liigutaja, kaske, kaske, kõlavad  laulusõnad. Kask on tõepoolest üks väga tänuväärne puu, mille kevadine mahl, pungad ja lehed sobivad ideaalselt tervist turgutama. Ja kasemahla kogumine pole Paju jutu järgi mingi  kunsttükk.

«Mahla saamiseks ei ole vaja suurt ava teha ning kaske lõhkuda,» räägib taimetark, kelle igapäeva kasemahl lahutamatult kuulub. Piisab väikese sõrme suurusest augukesest, kus mahla vulisema hakkab, ja apteegist hangitud väikesest steriilsest voolikust, mille kaudu joogil voolata lasta.

Väike nipp – praegu pakuvad parimat mahla need täiskasvanud kased, mis kasvavad põhja pool. Nende mahl pakatab veel elujõust, lõunapoolsemate kaskede mahl võib juba hägunemise märke näidata.

Kase sees voolav mahl on kase veri, selle sees on kõik vitamiinid, mida puu vajab selleks, et lehte mina, räägib Paju. Kasemahl on üks paremaid neerude puhastajaid ja tänu sellele ka vererõhu langetaja.

Ka kasepungad on tõelised vitamiinipommid, aidates samas neerupõletike puhul, sest evivad võimet organismi puhastada. Vanad eesti targad kinnitasid, et kasepung koos pitsi viinaga aitab gripi eemal hoida.

Sel aastal on metsas iseäranis palju lepakäbisid, näitavad Paju vaatluste tulemused. Just lepakäbi on tema sõnul üks paremaid looduslikke kõhukinnisteid, mis aitab nii beebisid kui ka täiskasvanuid. «Käbid tuleb ära kuivatada,  nendest pulber teha ja siis teelusikaga anda, see on kõige loomulikum vahend,» räägib Paju.

Külmetuse vastu aitavad ka männikasvud. Nende keetmisel tekkivat auru tuleks sisse ja hingata hiljem veel männikasvu teed peale juua. Männikasve peab hoidma 40–50 kraadi juures klaaspurgis, need on nii aromaatsed, et ajavad kogu toa lõhna täis.

Võilill paljastab saladuse. Lapsepõlvest meenub lõbus mäng, kus võilille teise lõua alla asetades selgus, kui palju keegi võiga maiustanud. Kellel kollasem lõuaalune, sellel ka võisem suu. Võilill on tervenisti kasulik – noori lehti ja õisi saab lisada salatitesse, juurtest aga valmib hea kohv. Paju sõnul aitab see taim ravida nahahaigusi, parandab maksa ainevahetust, ergutab seedenäärmeid.

Siiski paneb loodusravitseja inimestele südamele, et tundmatut taime ei tasu kergekäeliselt korjata. «Näiteks kui ei tea, milline on kopsurohi, siis tuleks kindlasti apteekrilt nõu küsida,» ütleb ta.

Õigesti kasutades suudavad kevadised taimed palju – organismi puhastada, verd tugevdada, talvised haiguste jääknähud minema pühkida ning lihtsalt tervist turgutada. |a|

Kopsurohuürdi tõmmis külmetusraviks

Võtke kaks supilusikatäit peenestatud ürti, lisage klaas keevat vett ja laske segul soojas tõmmata kuni 15 minutit. Külmetuse korral jooge klaasitäis kuumalt nädala jooksul.

NB! Kopsurohumahla võib tarvitada ka värskelt, see ergutab immuunsüsteemi. Andke lapsele kord kuni kaks päevas üks supilusikatäis mahla, mis on 1:10 veega lahjendatud, täiskasvanule sobib kolm korda suurem annus.

Koguge 8 peotäit võililleõisi, pange keedupotti, lisage 1,5 l keevat vett, maitsestamiseks mustasõstra- ja kirsilehti ning laske seista kaane all 12–18 tundi.

Seejärel kurnake vedelik, lisage soovi järgi 0,5–0,75 kg suhkrut ja pange vedelik nõrgal tulel keema. Pooleteise-kahe tunni jooksul valminud siirup valage purki ja pange külma. Tarvitage enne sööki üks-kaks supilusikatäit päevas.

Võtke teelusikatäis peenestatud lehti (võrseid), lisage tass kuuma, kuid mitte keevat vett, laske tõmmata kuni kümme minutit ja jooge. Tänu kõrgele rauasisaldusele aitab ka kehvveresuse korral.

Võtke ühe liitri kuuma vee kohta üks mustasõstraoks, murdke see lühikesteks juppideks, lisage supilusikatäis sirelipungi, 3–4 värsket kuusekasvu ja kasepungi. Laske segul vähemalt 15 minutit soojas tõmmata. Jooge nädal aega iga päev klaasitäis.