Kasutatud rõivaste müüjad püstitavad kriisi ajal rekordeid

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Humana.
Humana. Foto: Artur Sadovski

Kasutatud rõivaste kogumise ja müügiga tegeleva Humana käive kasvas esimeses kvartalis mullusega võrreldes viiendiku. Eestis müüdi mullusest rohkem 2,7 miljoni krooni eest ja välismaale läks second-hand-kaupa mullusest 1,1 miljoni krooni võrra rohkem.




Igal neljandal nädalal lähevad kaubad Humanas müüki tükihinnaga ehk kõik asjad maksavad olenevalt päevast kas 30, 20 või isegi 10 krooni.

Sellisel nädalal kasvab näiteks Tallinnas Tartu maanteel asuva Humana poe ostjate arv peaaegu 300 inimese võrra. Ühe keskmise suurusega kaupluse jaoks on see märkimisväärne arv.

Kaupluse juhataja Signe Kõrveri sõnul lähevad inimesed päevadel, mil kogu kaup on müügis 10 krooniga, täiesti meeletuks. Seelikud, pluusid ja kampsunid lendavad sinna-tänna ning korra säilitamine on üpris võimatu.

Hullud päevad

Samas tasub igakuiste hullude päevade talumine end ära ja Humana kauplusekett saab kriisi ajal uhkustada 3,8 miljoni krooni suuruse käibekasvuga esimeses kvartalis.
Humana infojuhi Mari-Helene Kaberi sõnul ei ole aasta alguse mullusest paremad tulemused siiski otseselt seotud kriisi ja sellega kaasnenud säästmislainega.

«Niisugust seost on meedia ikka otsinud, kuid erilist muutust klientuuris siiski pole. Ei saa öelda, et kõik Armani kandjad nüüd kasutatud rõivaste kauplusesse tuleksid,» lausus Kaber. Ta lisas, et nende igapäevaste kundede seas on alati olnud nii Lexuse omanikke, tudengeid kui ka tavalisi koduperenaisi.

Samas möönis Kõrver, et kuigi klientide seas on teatud hulk kultuuriinimesi ja jõukaid ostjaid, kes tulevad kauplusesse ainulaadsete rõivaste jahile, otsib enamik külastajatest ikka väikest kokkuhoidu.

Vaist on oluline

Tartu maantee Humanas eile pärastlõunal ringi vaadanud 49-aastane Maire tunnistas, et on kaupluse sagedane klient ja eelistab second-hand’e tavakauplustele juba pikemat aega. Kasutatud rõivaste hulgast võib tema sõnul leida palju stiilsemaid, paremast materjalist ning loomulikult odavamaid asju.


Seeliku või kleidi ostab Maire tavaliselt vähem kui saja krooniga. «Kui hind ületab 100 või 200 krooni, siis peab ikka väga kihvt asi olema,» lausus ta ja lisas, et odaval nädalal saab sellise summa eest juba mitu asja.

Et second-hand’is sama edukalt kui Maire hakkama saada ja tõesti endale sobivad rõivad leida, peab kohal käima tihti. Iga kord, kui lähedusse satud, hüppa ikka läbi ja vaata, kas miskit uut on välja pandud.

Kõrver soovitas kundedel varuda ka aega – kaubad ei ole second-hand’is nii selgelt suuruste, kaubamärkide ja otstarbe järgi sorteeritud kui tavapoes. Lisaks rõhutas Kõrver tahtmise ja vaistu tähtsust – kui need puuduvad, ei leia tõenäoliselt midagi sobivat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles