Positiivseks muutuseks piisab mõõdukast füüsilisest koormusest

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmad lähevad järjest ilusamaks. Võta õhtuti sõbranna kampa ja käige jalutamas.
Ilmad lähevad järjest ilusamaks. Võta õhtuti sõbranna kampa ja käige jalutamas. Foto: Caro / Scanpix

Südamearst Margus Viigimaa rääkis tänasel pressikonverentsil, et Eesti inimesed liiguvad väga vähe ning alustada tasuks kas või sellest, et valida lifti või eskalaatori asemel trepp.


Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja ja Eesti Tervise Fondi nõuandva kogu liige professor Margus Viigimaa rääkis tänasel tervise- ja rahvaspordiedendamise teemalisel pressikonverentsil, et Euroopa Liidu uuringu järgi on Eestis väga väike liikumisaktiivsus vabal ajal. Soomes ja Rootsis seevastu suhteliselt kõrge.

Viigimaa märkis, et kui inimestel on valida trepi ja eskalaatori või trepi ja lifti vahel, siis valitakse enamasti teine ja mugavam variant. Sageli minnakse ka teisele korrusele liftiga.

Viigimaa sõnul peaks liikumine olema inimese igapäevase elu osaks - ei tohi muutuda liiga mugavaks. Nii on südamearsti sõnul näiteks arutatud, et tööruumides võiks WC-d asuda võimalikult kaugel, et inimesed peaks rohkem kõndima.

Viigimaa rääkis ka 2000. aastal algatatud südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programmist, mida ta juhib. Programmi raames uuritakse nii inimeste kolesteroolitaset, vererõhku kui ka liikumisharjumusi. 2008. aastal oli keskmine kolesteroolitase 5,4 mmol liitri kohta, aasta varem aga 5,5.

2008. aasta andmetel ei tegele 45 protsenti inimestest üldse tervistreeninguga, 2006. aastal oli see 54 protsenti ja 2003. aastal 41 protsenti, mis näitab Viigimaa sõnul väikest positiivset trendi.

Viigimaa ütles, et näeb oma patsientide peal, et on tekkinud väga suur hulk inimesi, kes on tohutult terviseteadlikud, aga palju on samal ajal siiski ka neid, kes ei mõtle tervisele üldse.

Südamearsti sõnul aitavad kolesteroolitaseme ja vererõhu alandamisele kaasa juba väikesed muudatused: näiteks liftist loobumine ja rohkem jala käimine. «Et saavutada nihkeid kolesteroolitasemes ja vererõhus, piisab mõõdukast koormusest, aga see peab olema regulaarne,» märkis ta.

Tervisetreening annab aga Viigimaa sõnul aeroobse võimekuse, jõudluse, painduvuse, tasakaalu, aitab pikendada eluiga ja ära hoida südame-veresoonkonna haigusi, aga ka osteoporoosi ehk luuhõrenemist ja ainevahetuse kiirenemise läbi ka teise tüübi diabeeti.

Samuti aitab tervisetreening maandada stressi. «Need, kes teevad kehalist treeningut, saavad igapäevatööga paremini hakkama,» tõdes Viigimaa.

Paljud inimesed küsivad arsti sõnul, et kust ma selle aja leian. «Kui me selle aja investeerime oma tervisesse, siis tegelikult see toob palju rohkem meile tagasi,» märkis ta.

«Käi jala!» kutsub liikuma!

MTÜ Spordiklubi Liikumise teatel on tervisespordiga tegelejate osakaal ja inimeste füüsiline aktiivsus Eestis olnud aastaid madalseisus. Liikumisharrastuse olulisuse teavitamist on küll toimunud erinevate projektide raames (südameprojekt, maijooks, rahvajooksud jm), ent need ei ole andnud laialdast positiivset nihet igapäevase liikumisharjumuse kujunemisel Eestis.

Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis varase töövõime kaotamise ja surma peapõhjus. SVH on tihedalt seotud ülekaalulisuse ja rasvumise probleemiga ning peamiseks riskifaktoriks peetakse vähest füüsilist aktiivsust.

Vaid 32 protsenti täiskasvanud ehk 16- kuni 64-aastastest meestest ning 30 protsenti naistest tegeleb vähemalt korra nädalas spordiga 30 minutit või enam. Kogu täiskasvanud elanikkonnast 43 protsenti tegeleb spordiga väga harva või üldse mitte.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud uuringu tulemused näitavad, et peamiste põhjustena aktiivse liikumise vältimiseks tuuakse ajapuudus, motivatsiooni puudus, laiskus, treeningvõimaluste kallidus ja tervislikud põhjused.

MTÜ Spordiklubi Liikumine korraldab kaks korda aastas terviseliikumise üritust «Käi jala!». Selle aasta esimene tervisekõnni üritus toimub 15. maist kuni 15. juunini. Osavõtt on tasuline - osalemistasu eest saab sammulugeja ning õiguse kampaania veebilehel oma treeningpäevikusse samme sisestada.

Iga päev soovitatakse teha keskmiselt 10 00 sammu ja selle jaoks pole vaja väga palju teha: jaluta kauplusse, jookse metsas või mine peatuse võrra varem bussist maha.

Kes aga tahab ilma liikumisega ühinemata oma samme lugeda, saab sammulugeja soetada nii spordipoodidest kui ka ka «Käi jala!» korraldajatelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles