Miks ei kontrollita SMS-laenu võtja maksevõimet?

, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laen. Igasugune laen on maksekohustus. Pilt on illustratiivne
Laen. Igasugune laen on maksekohustus. Pilt on illustratiivne Foto: Margus Ansu.

Tarbija24.ee küsis justiitsministeeriumist, miks ei ole kiirlaenude väljastajatele pandud kohustust kontrollida laenuvõtja sissetulekuid ehk maksevõimet ning kas seda on üldse kunagi kaalutud. Allpool avaldame justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse vastuse.


Lepinguõiguses peetakse laenuvõtja maksevõime riski laenuandja probleemiks. Ehk siis lihtsalt öeldes - kui laenuandja ei taha olla kindel selles, et laenuvõtja suudab laenu tagasi maksta, siis ta ei pea kontrollima, kas laenajal on sissetulek või mitte. Nii riskib laenuandja võimalusega laenu mitte kunagi tagasi saada.

Teisalt paneb lepinguõigus vastutuse ka laenuvõtjale endale - ta peab ise teadma, kas tal on vahendeid laenu tagasi maksta või ei ole. Kui ta sõlmib lepingu, mida ta täita ei suuda, siis ta vastutab selle eest ja peab tulenevad tagajärjed ise kandma. Riik ei pea siin abikätt osutama ja kellegi eest otsuseid langetama hakkama. See on üks osa privaatautonoomia põhimõttest.

Teatud lahendused on võlgade lõksu jäänud inimestele siiski ka praegu kehtivas õiguses olemas - kui keegi laenab end lõhki (ja ei tee seda pahatahtlikult), siis on tal võimalus algatada füüsilise isiku pankrotimenetlus ja selle raames taotleda võlgadest vabastamist.

See on pikk protsess, kuid lõpuks võib kujuneda olukord, kus isik ei pea tasuma teatud osa oma kohustustest ja saab pärast menetluse lõppu alustada n-ö puhtalt lehelt.

Lisaks sellele on alates 1. maist kehtima hakkava tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) muudatuse kohaselt laenuandjal kohustus hinnata laenuvõtja maksevõimet ja teavitada laenuvõtjat sellest, kui kohustus käib temale üle jõu. Kui laenuvõtja ikkagi laenu tahab, siis võib laenuandja seda siiski anda ja leping jääb kehtima ning kohustused tuleb täita.

Kokkuvõtvalt - laenuvõtjale vastava kohustuse panemisele on mõeldud küll, kuid seni ei ole seda tehtud, sest lähtuvalt privaatautonoomia põhimõttest peavad pooled ise seda riski kandma. Alates 1. maist on TsÜS § 86 muudatuste kohaselt laenuandjal siiski senikehtinust suurem kohustus kontrollida laenuvõtja maksevõimet, kuid nad ei pea siiski keelduma laenu andmisest maksevõimetule isikule.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles