Kuigi viimased tervisekaitse andmed näitavad uute HI-viirusesse nakatunute arvu kahanemist, pälvib Eesti Euroopas ikka suurt tähelepanu kui süstivate narkomaanide ja HIV/aidsi kants.
Eesti paistab Euroopas ikka HIV-riigina
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
29. aprill 2009, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise mulje jätsid eile Vilniuses alanud Euroopa aidsi ja narkomaania teemalise konverentsi (5th European Conference on Clinical and Social Research on AIDS and Drugs) avakõned. Leedu-poolsele tervitusele järgnes kiire võrdlus naabritega ja kergendusohe, et õnneks ei ole Leedus nii kehvasti kui Lätis ja Eestis, kus HIVsse nakatunute arv on vastavalt kolm ja kuus korda kõrgem.
Sellele järgnesid kohe Euroopa nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskuse karmid arvud ja graafikud, mis näitasid selgelt, et süstivate narkomaanide ning HIVsse nakatunute osas ei suuda Eestiga võistelda ükski teine Euroopa riik. Ikkagi pea 500 uut nakatunut miljoni elaniku kohta.
Sellised andmed võivad üsna halvasti mõjuda püüdliku innovatsiooni-, küberkaitse- ja eesrindliku e-riigi tavakodaniku eneseuhkusele, kuid Vilniuse konverentsil osalevad Eesti tervisearengu instituudi (TAI) esindajaid koledad numbrid kurvaks ei teinud.
TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna HIV/aidsi ekspert Kristi Rüütel ja kahjude vähendamise spetsialist Anne Murd märkisid, et need andmed annavad tunnistust, et Eestis käib tõhus seiretöö ja karmi tegelikkust ei varjata.
Samas ei saa siiski eitada, et Eestis on süstivaid narkomaane ja HIVsse nakatunuid rohkem kui naaberriikides. Põhjused, miks see nii on, peituvad Rüütli sõnul taasiseseisvumise keerulises ajas ja meie kultuuris, kus religiooni mõju on näiteks Leeduga võrreldes üsna väike.
Lisaks on HIV narkomaanide seas hoogsalt levinud Eestis laialt tarvitatavate narkootikumide iseloomu tõttu. Suur osa Eesti süstivatest narkomaanidest kasutab erinevalt meie naaberriikidest opiaati nimega fentanüül, mis on tuntud ka kui valge hiinlane. Rüütli selgitusel on opiaatide tarvitajatel harjumus gruppidesse koguneda ja nii on suurem ka tõenäosus, et jagatakse süstlaid ning viirus kandub ühelt inimeselt teisele.