Peredes valmistab enim tuska plaan tõsta tulumaksu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis elava Elias (vasakult), Mimi ja Gea Melini pere sissetulekut mõjutaks rahandusminister Ivari Padari kärpe  plaanist kõige enim tulumaksu tõus. Automaksu kiidavad nad heaks, sest Melinid eelistavad sõita jalgratastega või käia jala.
Viljandis elava Elias (vasakult), Mimi ja Gea Melini pere sissetulekut mõjutaks rahandusminister Ivari Padari kärpe plaanist kõige enim tulumaksu tõus. Automaksu kiidavad nad heaks, sest Melinid eelistavad sõita jalgratastega või käia jala. Foto: Elmo Riig

Kui tulumaks tõuseks 21 protsendilt 26 protsendile, jääks Eesti keskmise sissetulekuga pere pesamuna sel talvel ilma uuest kombinesoonist ja päka­pikkude külaskäigust, sest just nii palju


rööviks tulumaks raha.


Viljandis elav Gea Melin (22), kel on aastane tütar Mimi, leidis, et viieprotsendiline tulumaksu tõus oleks lihtsalt jõhker. «Muu meie perekonda eriti ei puuduta,» nentis ta.



Kuid siiski. Lisaks tulumaksu tõusule võttis pereema mõjutustegurina jutuks ka töötuskindlustusmaksu. Seni maksis Melinite perekond, nagu ka kõik teised pered Eestis, 0,6 protsenti oma brutopalgast töötukassasse, juhuks kui nad ise peaksid töötuks jääma.



Üleeile rahandusministri Ivari Padari välja käidud kärpeplaaniga peaksid Melinid hakkama maksma üle viie korra rohkem ehk 3,2 protsenti, sest tööandjad üle ühe protsendi kindlustusmaksu maksta ei soovi.



Melinite senine sissetulek kuus oli Gea emapalk – 15 000 krooni. Isa Elias on praegu pisitütar Mimiga kodus ja teenib raha perele projektide korras. Küll mitte palju, keskmiselt umbes 3000 krooni kuus. Kuna pisitütar saab mais pooleteiseaastaseks, lõppeb ka emapalk.


Juulist läheb pereisa tööle. Kuna Elias Melin on pärit Rootsist, siirdub ta tööle meretagusesse ettevõttesse ja seega maksab makse Rootsile.



«Oli võimalus ka Eesti tööandja all töötada, ent siin on lood praegu, nagu on,» rääkis Melin.


Padari välja pakutud automaksu kiidavad Melinid heaks. «See on asjalik ettepanek, sest paljud sõidavad autoga puhtalt mugavusest,» rääkisid nad.



Arvestatav tulukaotus

Ka neil endal on auto, ent pereema sõnul on auto süsinikdioksiidi jäätmed minimaalsed ja maksu loodetavasti nemad maksma hakkama ei pea.



«Katsume rohkem jalgrattaga sõita ja jalgsi käia,» ütles pereema Gea.


Alkoholi tarbivad Mimi vanemad minimaalselt. Ka sigaretisõltuvusest on nad priid. Nii et alkoholi- ja tubakaaktsiisi plaanitav tõus Melini perekonda ei kõiguta.



«Samas, äkki hakatakse rohkem salaja alkoholi tootma. Kuid muudatus on ikkagi,» nentis ta.


Kui aga riik läheks noorte perede toetuste ja kulude kallale, muutuksid Melinid murelikumaks. Esimeselt ja teiselt lapselt tulumaksu tagastamise äravõtmisega kaotaks Melinite pere tulumaksutagastuse laekumisajal 5670 krooni, sest seda ühe lapsetoetuse pealt enam tagasi ei makstaks.



«Loomulikult on see arvestatav raha,» rääkis Melin, kuid lisas, et pigem on see raha küünlakuus laekunult boonus.



Ka Pärnu lähedal Sindis elav nelja lapse ema Erika Mitt pidas talve lõpust sügise alguseni tehtavaid tulumaksutagastusi kingitud rahaks. «Selle raha kärpimise vastu ei ole mul iseenesest midagi ja kui see nii hirmsasti riiki aitab, siis võtku,» ütles ta.


Kuigi 300-kroonise lapsetoetuse äravõtmisest rahandusminister Padar ei räägi, ärritaks Mitti just pigem selle kaotamine. Nimetatud summa tundub küll pisikesena, kuid naine ei oleks selle äravõtmisega mitte mingil juhul nõus.



14-aastase Eva-Lotta, 12-aastase Kaspari, nelja-aastase John Silveri ja kolmenädalase Mathilda ema nentis, et inimesed, kes otseselt ettevõtlusega kokku ei puutu, ei tunnekski kärbete tegemisel nii traagilist muudatust.



«Näen oma eraettevõtjast meest kõrvalt ja tean, kui suured riigile makstavad summad on,» lausus Mitt. Ta tõi näite, et kui inimesele makstakse 15 000 krooni palka, siis riigimaksud on suuremad, kui lihttööline arvata võiks.


«Ja kui tulumaks veel suuremaks läheb, mis ma siis ikka ütlen, tuleb veel rohkem maksta,» rääkis ta.



Pangalaenuta oleks parem


Mitt oli kursis majandusekspertide arvamusega ja oli päri, et kui tulumaksu tõsta, kukub inimeste ostujõud ja majandus on ikka nullseisus. «Siis läheb asi veel hullemaks,» ütles ta.


Naine nentis, et kui ei oleks pangalaenu või liisingut, oleks elu palju ilusam. «Aga inimestel, kes on koondatud ja otsivad töökohta, on olukord kurvem,» rääkis ta.



Kuna enne viimase lapse sündi oli ka Mitt eraettevõtja, siis koondamise ja sellega seonduvate muredega ta kokku ei ole pidanud puutuma.



Kuna Mitid elavad 4000 elanikuga Sindis, ei ole neil siiani ka maamaks võrreldes pealinlastega olnud kõrge. Maamaks, mida majandusbuumi ajal ei korrigeeritud, on jäänud ka perel samaks ja suhteliselt väikseks – paarsada krooni aastas.



«Mul ei ole ka midagi selle vastu, et see paarsada krooni tõuseks,» rääkis pereema. «Eks see maamaksu tõstmise jutt ajab harja punaseks rohkem nendel, kellel juba niigi kõrge maamaks.»



Pere rahakott kõhnemaks


Postimees mõtles Eesti keskmise perekonna peale, kus mõlemad vanemad teenivad 13 000 krooni kuus. Seal kasvab kaks alaealist last, pereisa suitsetab paki sigarette päevas ja joob nädalavahetusel saunast tulles umbes viis õlut. Milline oleks muutus selle perekonna jaoks, kui rahandusminister Ivari Padari tehtud kärpimisettepanekud realiseeruks?



Muutus    Praegu (kr)     Tulevikus (kr)


Tulumaksu tõus    5460 (21%)    6760 (26%)


Töötuskindlustusmaks    156 (0,6%)    832 (3,2%)


Pensioni teise samba makse    520 (2%)    –


Alkoholi ja tubakaaktsiisi tõus


viie protsendi võrra    1252    1315


Maksuvaba tulu andmisest loobumine


esimese ja teise lapse eest


(tulumaksutagastus kord aastas)    11 340    0


•    Kokkuvõte: Vanemad saaksid vähem 1456 krooni kuus. Lisaks jäävad nad ilma 11 340 kroonist tulumaksutagastusest.


Allikas: PM

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles