USAs tehtud uuring näitas, et paljud eakad ei ole teadlikud sellest, et on insuldi üle elanud või kipuvad juhtunut unustama.
Uuring: eakad ei pruugi insulti märgata ega mäletada
16. mai 2009, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avastus seab kahtluse alla, kas vanemate patsientide ütlusi oma tervisliku seisukorra kohta võib usaldada, kirjutab Reuters.
Nimelt näitasid ajuskanneerimised, et ligi kolmandikul uuritavatest esines insuldi üleelamisele viitavaid ajukahjustusi. Samas mainis oma tervisehädadest rääkides insulti vaid 12 protsenti vanuritest.
Uurimisrühma kuulunud doktor Christiane Reitz Columbia ülikooli meditsiinikeskusest oletas, et selle põhjuseks võivad olla insuldi järel tekkivad mälukahjustused, aga ka see, et paljud insuldid kulgevad «vaikselt» ja jäävad diagnoosimata.
Reitz ütles, et insult võib liikumisvõime kõrval ka mälu ja kõnevõimet kahjustada, mistõttu patsient ei pruugi olla võimeline sellest rääkima.
Uuringus osales 717 vähemalt 65 aasta vanust inimest, keda küsitleti nende tervise asjus. Uuritavad läbisid ka mõned neuroloogilised ja psühholoogilised testid.
Ehkki insulti mainis oma tervisest rääkides vaid 12 protsenti uuritavatest ehk 85 inimest, näitasid ajuskanneerimised, et tegelikult oli selle üle elanud 30 protsenti osalejaist ehk 225 inimest.
Neil, kes insulti ei maininud, oli keskmisest nõrgem mälu või väiksem keeleline võimekus. Samuti kannatasid nad suurema tõenäosusega insuldi riskifaktorite käes nagu kõrge vererõhk või olid varem infarkte üle elanud. Tõest infot andsid suurema tõenäosusega nooremad inimesed.
Uurimisrühm järeldas, et eakate inimeste seas insultide esinemist uurides tuleks usaldada pigem aju skanneerimise tulemusi, mitte eakate endi ütlusi.