/nginx/o/2009/04/02/157620t1hde9c.jpg)
Toiduliidu tellimusel möödunud aasta sügisel valminud uuringust selgus, et neil, kes toituvad enda hinnangul üldjoontes tervislikult, seisneb see peamiselt mitmekesisuses ning värske ja naturaalse, ilma säilitusaineteta toodangu tarbimises.
Tervislik toitumine võrdub paljude jaoks mitmekesisusega
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
26. mai 2009, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline oli tervisliku toitumise sisu umbes poolte enda hinnangul tervislikult toitujate jaoks. 20 protsenti inimestest peab tervislikuks toitumiseks seda, kui välditakse mõnda konkreetset ebasoovitavat toiduainet ning sama paljud mahepõllunduse toodangu eelistamist.
Nende inimeste osakaal, kes jälgivad konkreetset süsteemi, nagu taimetoitlus, või mõnda dieeti, osutus uuringu põhjal marginaalseks.
Üldiselt peetakse tervislikku toitumist uuringut tutvustanud Faktum & Ariko uuringute juhi Kalev Petti sõnul nii vajalikuks kui võimalikuks. Konkreetsete toitumissüsteemide kohta arvatakse aga, et need on ühekülgsed ega saa olla tervislikud ning et neis on rohkem äri kui teadust.
Kõhnumise-kaalujälgimise dieete peab enamik uuringu põhjal lausa tervisele kahjulikuks, taimetoitlust aga samuti ebatervislikuks.
Tervislikud toiduained
Tervislikeks toiduaineteks peetakse Eestis valdavalt puu-, juur- ja köögivilju ning piimatooteid. Lisaks sellele iseloomustavad tervislikku toitumist sellised tunnused nagu vähe rasva, regulaarne toitumine, mitmekesine toitumine ning vitamiinide ja mineraalide sisaldus toidus.
Naised rõhutavad enam puu-, juur- ja köögiviljade tarbimist, vähest rasvasust, toiduainete kodumaisust ning toiduainete tasakaalustatust.
Mehed rõhutavad aga suhteliselt enam toitumise regulaarsust, mitmekesisust ning toiduainete puhtust ja keemiavabadust. Seega paistavad meeste puhul välja igapäevase elutempoga seotud faktorid, naiste puhul aga rohkem üldtervislikud ja kehakaaluga seotud tegurid.
Eestlastega võrreldes võrdub venekeelse elanikkonna jaoks tervislik toitumine märksa enam toiduainete puhtuse, naturaalsuse ja värskusega ehk ehedusega.
Inimeste mainitud ebatervislike toiduainete loetelu keerleb Kalev Petti sõnul peamiselt rasvasuse ümber.
«Vaatamata sellele, et eesti tarbija hoiakuline valmisolek tervislikuks toitumiseks on suhteliselt kõrge, ei kajastu see otseselt igapäevases ostukäitumises vastava info jälgimisena. Pakendil olevat infot toote koostise kohta jälgib pea kõigi toodete puhul 24 protsenti, mõnede üksikute toodete puhul 28 protsenti, vaid eriliste ja uute toodete puhul 13 protsenti ning üks kolmandik ei jälgi vastavat infot üldse,» rääkis Petti.