Kondiitritoodetes, kartulikrõpsudes, margariinis ja võis sisalduvad transrasvad tõstavad südamehaiguste riski ja suurendavad ülekaaluliste riski haigestuda teise tüübi diabeeti.
Transrasvad – peidus oht südamele
27. mai 2009, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Transrasvhapped on kahekordselt kahjulikud. Kui küllastunud rasvhapped tõstavad halva (LDL) kolesterooli sisaldust veres, siis transrasvhapped vähendavad ka hea (HDL) kolesterooli sisaldust,» selgitas Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi erakorraline dotsent ja toitumisteadlane Tiiu Liebert meditsiiniuudiste portaalile
.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiapolikliiniku juhataja Margus Viigimaa sõnul peaksid arstid transrasvadest patsientidele rohkem rääkima ning inimesed, eriti need, kellel on kõrge südamehaiguste risk, peaksid sellele lisafaktorile mõtlema hakkama.
Viigimaa sõnul käib see soovitus südamehaiguse riskiga patsientide kohta, kellel on probleeme kõrge vererõhu või kolesterooliga, samuti on riskifaktor ülekaal.
Viigimaa hinnangul tuleks inimestel hakata mõtlema sellele, kui palju nad kondiitritooteid või kartulikrõpse söövad, sest juba väike kogus neid pajudele maitsvaid tooteid võib ületada ühe või mitme päeva transrasvhapete koguse.
Üks kurja juuri transrasvhapete juures ongi see, et need sisalduvad üldjuhul kiiresti kättesaadavates toiduainetes, nagu kondiitritooted, kommid ja kartulikrõpsud, aga ka margariinis ja võis.
Transrasvhape on isegi rasvapõletajana reklaamitav toidulisand konjugeeritud linoleenhape (CLA), mida diabeetikutelegi soovitatakse. «Tegelikult tõstab see südamehaiguste riski ja suurendab ka ülekaaluliste riski haigestuda teise tüübi diabeeti,» lausus Liebert.
Kuidas avastada transrasvu?
Transrasvad tekivad tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ja seda on parem säilitada ja transportida, mis langetab selle hinda. Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad ka tervislikud taimerasvad oma head omadused ja võivad tekivad transrasvhapped, mis on tervisele ohtlikumad kui searasv või muud loomsed rasvad.
Taimeõli hüdrogeenimisel ei pea transrasvu väga palju tekkima, sest seda protsessi on võimalik teha ka transrasvade osakaalu minimaalsena hoides, ent odavam on toota hüdrogeenitud rasvu nii, et transrasvade teket ei piirata.
Eesti tarbija jaoks on ainus võimalus avastada transrasvade olemasolu toidus, otsides etiketilt fraasi «taimne õli» või «hüdrogeenitud taimerasv». Oluline on just sõna «hüdrogeenitud», sest kõik taimsed rasvad ei sisalda transrasvu ja seetõttu ei pea neid liigselt kartma.