/nginx/o/2008/03/13/26087t1he17b.jpg)
Ekspertide hinnangul võib alla viieaastaste Euroopa lapsdiabeetikute arv aastaks 2020 pea kahekordistuda ning süü ei lasu seejuures pelgalt geenidel, vaid ka haiguse teket soodustaval elustiilil.
Euroopa lapsdiabeetikute arv võib kahekordistuda
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
28. mai 2009, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks hoiatavad Iirimaa ja Ungari teadlased, et märkimisväärselt tõuseb ka vanemas eas lapsdiabeetikute arv, kirjutab
.
Ajakirjas The Lancet avaldatud uurimus hõlmas 29 311 aastatel 1989 kuni 2003 kahekümnes Euroopa riigis registreeritud esimese tüübi diabeedi juhtu. Esimese tüübi diabeeti põhjustab insuliinipuudulikkus ning seda peab ravima regulaarsete hormoonisüstidega.
Üldpopulatsioonis hõlmab esimese tüübi diabeet vaid 10 protsenti kõigist diabeedijuhtudest, kuid laste puhul on see haiguse vorm teise tüübi diabeediga võrreldes sagedamini esinev.
Uurimuse käigus leidsid teadlased, et üldine esimese tüübi diabeedi esinemissagedus kasvas 3,9 protsenti aastas. Alla viieaastaste laste seas oli kasv aga veelgi suurem - 5,4 protsenti aastas - ning 5- kuni 9-aastaste seas 4,3 protsenti.
Teadlaste arvutuste kohaselt diagnoositakse 2020. aastaks alla 15-aastastel lastel praeguste trendide jätkudes 24 000 uut haigusjuhtu, seehulgas 7 142 uut juhtu alla viieaastaste seas.
Kui 2005. aastal oli Euroopa alla 15-aastaste laste seas 93 584 esimese tüübi diabeeti haigestunut, siis 2020. aastaks prognoositakse 70-protsendilist tõusu 159 767ni.
Alla viieaastaste seas ennustatakse haigusjuhtude arvu kahekordistumist 9 955-lt 2005. aastal 20 113-ni 2020. aastal.
Elustiilifaktorid
Teadlaste sõnul on esimese tüübi diabeeti haigestumise tõus olnud nii kiire, et selles ei saa süüdistada üksnes geneetilisi faktoreid. Suurim tõus on toimunud Ida-Euroopas, kus elustiiliharjumused muutuvad kiiremini kui rikkamates Lääne-Euroopa riikides.
Dr. Chris Pattersoni sõnul ohustab veidi kõrgendatud esimese tüübi diabeedi risk eakamate emade lapsi ning keisrilõike abil sündinuid, samuti ka lapsena kiirelt kaalu koguvaid lapsi. Rinnaga toidetud lastel on aga risk teistest veidi väiksem.
Laste puhul on probleemiks see, et esimese tüübi diabeeti kiputakse hilja diagnoosima, mis omakorda tõstab tüsistuste riski ning potentsiaalset ohtu seista elu lõpuni silmitsi tervisemuredega.
Dr. Iain Frame Suurbritannia diabeediühingust märkis, et mida kauem on inimesel olnud diabeet, seda suurem on tema puhul südamehaiguste, neerupuudulikkuse ja pimedaks jäämise oht.