Gripiviirus H1N1 (nn seagripp) pole veel õieti jõudu koguma hakanudki, kui juba ähvardab maailma uus taud: inimeselt inimesele leviv käe-, jala- ja suuhaigus.
Uusi haigusi suveperioodiks
13. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas peaksid toimima tervishoiuametnikud, kui neil tuleb võidelda korraga kahe ohtliku nakkushaiguse vastu, ent ressursse jätkub vaid ühe jaoks? Kas nad peaksid keskenduma taudile, mis on tapnud juba sadu inimesi, või tegelema tõvega, mis pole veel nõudnud ühtegi elu, kuid potentsiaalselt ohustab miljoneid?
Just niisuguse põrguliku dilemma ees seisavad praegu Hiina meedikud, kirjutas ajakiri Nature. Nende põhiline energia kulub nn sea-gripi ehk gripiviiruse H1N1 ohjeldamisele ja ennetamisele. Hiinas oli lõppeva nädala teiseks pooleks registreeritud 142 seagripijuhtumit, ent mitte ühtegi surma.
Kuid kohalikud tervishoiuametnikud pelgavad, et eelolevatel kuudel, mil gripiviirus alles hakkab 1,3 miljardi hiinlase seas tõsisemalt levima, tuleb sel riigil toime tulla kohutava arvu surmajuhtumitega, vahendas Nature.
Seepärast ja osalt ka heastamaks oma loidu reaktsiooni 2003. aasta haiguspuhangule, on Hiina kasutusele võtnud vägagi tõsised meetmed: lennukite pardal töötavad arstibrigaadid, kes mõõdavad iga reisija kehatemperatuuri, ning riiki saabuvad mehhiklased pistetakse karantiini lihtsalt selle pärast, et nad saabuvad Mehhikost.
Samal ajal haigestub üle kogu Hiina järjest rohkem lapsi tõppe, mida nimetatakse käe-, jala- ja suuhaiguseks (hand, foot and mouth disease ehk HFMD). See haigus nõudis 1997. aastal Malaisias 29 inimese elu ja on sellest ajast alates muutunud üha tõsisemaks probleemiks mitmel pool Aasias.
Nagu nendib ajakiri Nature, on muretsemiseks põhjust seda enam, et sarnaselt H1N1 viirusega suudab ka HFMD levida otse inimeselt inimesele ilma loomade vahenduseta. Näiteks sellistel nuhtlustel nagu troopiline denque palavik või malaaria niisugust võimet ei ole.
HFMD sümptomid on algul mõneti sarnased gripiga (palavik, peavalu, oksendamine, kurnatus), kuid peagi ilmnevad haigel iseloomulikud haavandid suu piirkonnas ning lööve peopesades ja taldadel. Nakkus võib tekitada meningiiti ja ajuturset, mis võivad lõpuks põhjustada patsiendi surma. Suure osa kõigist haigusjuhtudest ning peaaegu sada protsenti tõsistest juhtudest moodustavad alla viie aasta vanused lapsed.
2008. aastal registreeriti Hiinas pool miljonit HFMD-haiget ning 200 inimest suri. Prognooside põhjal kujuneb tõve tänavune lõikus samalaadseks, sest pole olemas sobivat vaktsiini haiguse tõrjumiseks ega rohtu selle ravimiseks.
Nagu seagripi puhulgi, nii on ka HFMDst hoidumiseks parim viis pidada piinlikku puhtust: haigus levib peamiselt rooja ja sülje kaudu. Sellest hoolimata on taud hakanud kanda kinnitama ka kõrgelt arenenud hügieeniga paikades, nagu Singapuris, Taiwanil, Hongkongis ja Lõuna-Koreas.