/nginx/o/2009/07/07/203425t1hc33e.jpg)
Uppsala ülikoolis rahvatervise uuringutega tegelev Gunilla Burell peab pärast pikka ja stressirohket tööaastat vajalikuks vähemalt neljanädalast puhkust, vähemaga inimene ei taastu.
Teadlane: puhkus peaks kestma vähemalt neli nädalat
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
7. juuli 2009, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Burell rääkis Rootsi portaalile Du&Jobbet, et lühikesed stressirohked perioodid ei kujuta tervisele mingit ohtu. Probleem tekid siis, kui kehale ja vaimule ei anta aega taastuda.
Liiga lühikese või olematu puhkuse korral võivad tulemuseks olla erinevad südame-veresoonkonna haigused, hoiatas teadlane.
Lisaks võivad stressis inimest hakata kimbutama unehäired, hajameelsus, peavalud, ülitundlikkus valguse, lõhnade ja helide suhtes, hingamisvaevused ning ärevus ja kergesti ärritatavus.
Samal teemal Rootsis tehtud uuring näitas, et selliste probleemidega seisavad silmitsi kõige rohkem noored äsja tööturule asunud inimesed. Töötavatest 15-29-aastastest rootslastest jäi enamikul puhkus alla nelja nädala. Keskealiste ja vanemate seas puhkas enamik piisavalt.