Hambaarstide liidu juhi Piret Väli sõnul näitas 1. juulist täiskasvanutele hambaravihüvitiste maksmise lõpetamine, et riik ei väärtusta suutervist, sest praegune hambaravi omavastutuse määr käib Eesti elanikele üle jõu.
Hambaarstide liidu juht: riik ei väärtusta suutervist
Väli märkis, et kuigi 300 krooni ei kata kogu ravikulu, on see ette nähtud üheks-kaheks profülaktiliseks visiidiks aastas, mis peaks olema normiks, et iga täiskasvanu suutervis oleks jälgitud, kirjutab meditsiiniuudiste portaal
.
«On ju palju haigusi suuõõnes, mille olemasolu patsient ise ei tunne - suuvähk, kroonilised põletikud. Näiteks kroonilise parodontiidi puhul võrdub igemetasku haavandunud pind peopesa suuruse haavandunud pinnaga. Kui selline haavand on meil naha pinnal, teab igaüks et tuleb arsti juurde minna,» rääkis Väli.
Väljaravimata suuõõnehaigused võivad Väli sõnul väljenduda muude ja veelgi kulukamate, näiteks südame-veresoonkonna haigustena. «Ravimata suuõõs võib olla lisafaktoriks olla mitmete haiguste juures nagu näiteks südameinfarkt, insult või enneaegsete laste sünd,» lisas ta.
Kuigi Eestis ei ole hambaravi kättesaadavuse sotsiaalseid aspekte uuritud, võib Väli sõnul loota Euroopa Komisjoni algatusel ettevalmistatud Euroopa suutervise indikaatorite uuringul, kus kättesaadavuse juures arvestatakse ka sotsiaalseid faktoreid - millal inimene viimati käis hambaarsti juures või mis on need põhjused, miks ta arsti juurde ei lähe.