Mänguarvustus. Call of Juarez: Bound in Blood

Vesterniteemaline FPS. Plusspoolele läheb kaasahaarav lugu, kaunis veenev graafika ja loomutruud dialoogid, usutav tulistamine ja hea tunnetusega revolvriduellid. Punkte kisub maha vastaste ettearvav tehisintellekt ning kesine kestus.

Call of Juarez: Bound in Blood on oma eelkäija noorem ja ilusam vend. Ka tegevus toimub varem. Lugu algab sellest, et Ameerika kodusõda on lõppemas ja armeest otsustavad lahkuda vennad Ray ja Thomas McCall, et naasta koju, päästmaks vana ema ja seminarist naasnud noorukest venda Williamit. Teel ristub nende rada karmi jänki-kindrali Shermani armeega.

Koju jõudes selgub, et ema on surnud ja talu hävitatud (nagu Eesti lugu kohe!) ja nii otsustavad kolm vennast minna laia maailma. Plaanis on piisavalt raha teenida, et talukoht uuesti ülesse ehitada. Williami õuduseks muutuvad vanemad vennaksed kalestunud ja külmadeks mõrtsukateks, palgasõduriteks ja liiderdajateks.

Nende kõrvu ulatub kuuldus, et Mehhikos, kuskil Juareze linakese kandis on iidne pidetud asteegi varandus. See aare oli mõeldud hispaanlastele kuningas Montezuma lunarahaks, kuid hispaanlaste reeturlikkuse tõttu ei toimunud rahavahetust ealeski. Vihased asteegid needsid siis aarde ära, nii et see ajab hulluks iga inimese, kes sellest kuuleb ja endale ihaldab.

Läbi veriste seikluste pistetakse rinda mehhiklaste, komantšide, navahode ning kolonel Barnsby ja tema konföderaatidest meestega, kes peale sõja lõppu keeldusid demobiliseerumast. Ray ja Thomas nimelt deserteerisid Barnsby armeest, kes omakorda süüdistab neid ja kõiki nendesuguseid oma naise, laste ja kõigi lõunaosariikide ideaalide hukkumise eest, kui jänkid Atlanta põletasid. Loo möödudes edenedes jõutakse kullani, kohtutakse naisega, kes ajab pea segi mõlemal mehel ja toimub teisegi ootamatudi pöördeid.

Tegelased

Praktiliselt igas mängumissioonis saab vendadest juhtimiseks valida kas mängida Ray või Thomase. Ray on nö «tugev kangelane» või RPG-keeli «tank». Oma kahte revolvrit pruukides liigub ta vastasele lähedale ja (saades oma vennalt kaugtuge) võtab vaenlased kähku ja vägivaldselt maha. Ray mõistab veel dünamiiti kasutada, kuulipildujat kanda (kuulus Gatlingi tinaprits) ja peab vastu suuremat sorti vigastustele.

Thomas on Ray vastand. Tema lemmikvahendiks jäävad suure laskekauguse ja tabavusega pikaraudsed relvad, nagu püssid. Enamasti leiab Tom lemmikpositsiooni eemal kivi taga, et sealt vastaseid kirurgilise täpsusega maha võtta. Thomase relvavalik on suurem kah. Tal oskab kasutada ka külmrelvi, nagu viskenoad ja vibu. Kõige efektiivsemalt tegutseb ta ikkagi snaiperrelva kaba pigistades. Samuti suudab Tom ronida mööda seinu ja köisi ning kõrgemale jõudmiseks võib ise kah lasso kuhugi kinni heita.

Mängitavus

Relvafriikide rõõmuks leidub Juareze maailmas päris palju eri tõugu ja kvaliteedikraadis tuleraudu. Relvavalikul olulised parameetrid on tulejõud, laske- ja laadimiskiirus. Viimane osutub eriti tähtsaks teguriks keset lahingumöllu, kui magasin järsku tühjaks saab ja laadimiseks ei ole ka kuhugi taha varjuda. Varjumine ise toimub enamasti automaatselt, vahel peab vaid mängijal endal niipalju nutti olema, et õiges kohas maha kükitada.

Vaenlaste tapmisega saab täita oma concentration-mõõdikut, mille täitudes saab korraga maha kõmmutada mitmeid vastaseid korraga. Omamoodi bullet-time, mille kasutamine tulisemates lahingutes lausa kohustuslik - ega mänguarhitektid seda niisama sisse ehitanud.

Bossivõitlused kasutavad loomulikult ja vältimatult ära mängumaailma temaatikat. Klassikaline vesternisituatsioon: tolmune või vihmamudane preerialinnakese tänav, sellel kaks meest, jalad harkis ja käsi puusa kohal haardevalmis. Kaamera võtab umbes põlve kohalt: tuhat korda parimates kauboifilmides nähtud kaader - kaks meest, tühi tänav, kiireim käsi. Mängus on see täitsa keerukas minimäng hiire kontrolli ja reaktsioonikiiruse peale.

HUD (Heads Up Display ehk menüüesemed ja muu mänguinfo, mis pidevalt ekraani servades virvendab) on meeldivalt minimalistlik, näidates nupuvajutuse vaid peale kuulide arvu ja missiooni sihtpunkti. Infoga sind ei tapeta, seda teevad vastaste kuulid.

Pihta saanud tegelase pilt kipub taskusse libisema ja tegutsemisvõime kõvasti kannatama. Siis tuleb kuhugi varju alla haavu lakkuma lohiseda, aga teovõime taastub kaunis ruttu. Karmide meeste mängus ei toimu mingit jama elupunktide ja nõiaväel toimivate esmaabipakkidega, kui ikka piisavalt tina külge saad, siis on kõõks ja kööga. Salvestada annab suvalisel hetkel, lisaks on kriitilistes missioonipunktides automaagilised salvestuspunktid.

Kokkuvõte: 8/10

Üksikosale (nii 7-9 tundi, sõltuvalt mängija oskustest ja põhjalikkusest) annavad taasmängimisväärust mõlema venna erinevad taktikalised võimed. Nii tundub täitsa huvitav juba läbitud episoodi teisest vaatepunktist lähtudes uuest ette võtta. Veidral kombel puudub võrgus koostöömängu võimalus. Seevastu mitmikmäng toetab kuni 12 osalejat ja pakub viit erinevat mängusüsteemi, lisaks peotäit erinevate võimetega tegelasklasse.

Kokkuvõttes on CoJ:BiB vestern koos kogu žanrile kohustusliku temaatika ja butafooriaga. Tõbrastest püstolikangelased, korrumpeerunud "seadusesilmad", metsikud indiaanlased: on kõik esindatud. Roppused, vägivald, liiderdamine ja saamahimu lokkavad oma väljateenitud kohtadel tsivilisatsiooni perifeerias. Mõnusa ja ajastutruu õhkkonnaga hea FPS.

Mängu on välja lastud Xboxi, PS3 ja PC (testitud) jaoks. Testija hinnangul on vana hea hiire-klaviatuuri kombo igasuguse FPSi jaoks siiani ületamatu juhtimissüsteem, konsoolide pultidel jääb tundlikkusest ja mugavusest väheks. Aga see võib vabalt harjumuse asi olla.

Mänguarvuti soovituslikud nõuded
Windows XP või Windows Vista (Windows 7 töötab ka suurepäraselt)
Protsessor: Intel Core 2 Duo Family, AMD Athlon 64 X2 5200+, AMD Phenom või parem
Videokaart: 512 MB NVidia 8600 GTS või ATI X1900 või parem
RAM: 2 GB
DVD-ROM
DirectX 9.0c-võimeline helikkart, 4GB vaba kettruumi, hiir ja klaviatuur (võib ka puldiga proovida)

Mängu andis testimiseks kauplus Progames. Vaata ka ekraanitõmmiste galeriid.