Uus gripp Eestis paanikat ei tekita

«Haige oli esmalt käinud meie polikliinikus. Ta oli oma analüüsi ära andnud ja selgus, et tal on see gripp. Moment, kuidas ta koos oma perega vastuvõttu saabus, on mul siiani meeles.»

Oti hinnangul oli patsient küll murelik, kuid mitte paanikas, kuigi tema haigestumine saatus mai lõppu - ajale, kui kogu maailmas oli uue gripi vastu kõrgendatud tähelepanu.

Et tol ajal teati uuest gripist veel väga vähe ning hirm haiguse ees oli küllalt suur, siis esimesed kümmekond uue gripi diagnoosiga patsienti jäeti haiglaravile.

«Nüüdseks on elu näidanud nii maailmas kui ka meil Eestis, et seda grippi ei ole vaja tegelikult karta. Muidugi tuleb igasse haigesse suhtuda tõsiselt, kuid haigus pole nii hirmus, kui kardeti,» ütles Ott.

Enamik pandeemilise gripiviiruse A(H1N1) saanud haigeid paraneb ilma ravita ning spetsiifilisi viirusevastaseid ravimeid kasutama ei pea. Eestis on kõik kinnitatud juhud olnud kerge kuluga ja haiged on paranenud tüsistusteta.

Uue gripi nähtudeks on palavik, köha, nohu ja erinevalt hooajalisest gripist 10 protsendil juhtudest ka oksendamine ja kõhulahtisus, mis on tagasihoidlikult väljendunud.

Ott tõi välja, et haiged on tulnud nakkuskeskusesse teste tegema peamiselt palaviku tõttu. «Ja otse loomulikult on tuleku põhjuseks olnud ka haigusnähtude teke seoses reisimisega pandeemilise gripi A(H1N1) ohupiirkondadesse. Reisita poleks ilmselt paljud samade nähtude tõttu üldse meie poole pöördunud,» sõnas Ott.