USA uurijad leidsid, et lapsepõlves ohtralt negatiivseid kogemusi saanud inimeste eluiga kipub lühem olema.
Uuring: õnnetu lapsepõlv lühendab eluiga
10. oktoober 2009, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu viis läbi USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus ning selles vaadeldi ligi 18 000 inimest, vahendab Reuters.
Leiti, et inimesed, kes olid lapsepõlves kogenud vähemalt kuut küsimustikus loetletud kaheksast stressitegurist, surid keskmiselt 61-aastaselt. Need vastajad, kes polnud lapsena ühegi teguriga kokku puutunud, elasid keskmiselt 79-aastaseks.
Halbadeks kogemusteks loeti lapsepõlves verbaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langemist, pereliikme vangisattumist, isa vägivaldust ema suhtes, pereliikme narko- või alkoholisõltuvust, vanemate lahkuminekut ning pereliikme vaimuhaigust.
Alla 65-aastastest vastajatest oli 69 protsendil vähemalt üks mainitud kogemustest, üle 65-aastaste seas oli selleks näitajaks 56 protsenti.
Kaks aastat kestnud uuringu jooksul suri 1539 osalejat, mis lubab öelda, et kuut või enamat halba lapsepõlvekogemust omavatel inimestel oli keskmisest 2,4 korda suurem tõenäosus surra enne 65-aastaseks saamist.
Uurimisrühma kuulunud Robert Anda USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskusest ütles, et traumaatiline lapsepõlv võib mitmel moel tervisele halvasti mõjuda.
Näiteks mõjutab stressirohke lapsepõlv tema sõnul aju arengut ja võib soodustada depressiooni ning ärevushäirete teket. Halbades tingimustes kasvanud inimesed kipuvad neid probleeme aga valede meetodite (näiteks alkoholiga liialdamise ja suitsetamise) abil lahendama.
Uuringus osalejaist polnud ühtki mainitud traumat vaid kolmandikul, mis Anda hinnangul näitab, kui levinud negatiivsed lapsepõlvekogemused on.