/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Unehäiretest tingitud haigus- ja õnnetusjuhud sagenevad ning mitmed riigid on mõistnud, et unehäireid on odavam ennetada, kui hiljem nende tagajärgi ravida. Eesti unemeditsiini seltsi juhatuse liikme Mae Pindmaa arvates tuleks teemale rohkem tähelepanu pöörata ka meil.
Pindmaa sõnul on maailmas tehtud uuringuid, mille tulemustest on selgunud, et surmaga lõppenud liiklusõnnetustest neljandik on põhjustatud unise või magama jäänud juhi poolt, vahendasid
.
Lisaks põhjustavad unehäired tervisehädasid: päevast unisust, vererõhu- ja kehakaalu tõusu.
Kuigi täpseid andmeid Eesti kohta pole, võib Pindmaa hinnangul meil unehäiretega kimpus olla ja arstiabi vajada kümnendik inimestest.
Kurb tõsiasi on see, et haigekassa unehäirete ravi ei rahasta. Pindmaa arvates peaks riik selleks siiski vahendeid leidma, sest oma raha eest inimesed arstile ei lähe. «Kui uni on halb, siis võetakse unerohtu, siis tuleb juurde rahusti, alkohol, antidepressant ja meie juurde jõuab inimene alles siis, kui ta on ravimisõltlane. Nii kaugele ei tohiks asja lasta,» ütles ta.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Inna Vabamäe kommenteeris, et praegu tuleb teha valikuid ja küsimuse all on, kas toetada unemeditsiini või parandada eluohtlike seisundite ravivõimalusi. Kaalukauss kaldub paraku viimase kasuks.