Toitumisuuringud on näidanud, et eestlased söövad palju vähem kaalikaid-porgandeid kui hea tervise säilitamiseks vajalik. Siinsed mitte-eestlased on aga usinamad köögiviljasööjad.
Eestlased jäävad siinsetele muulastele köögiviljade söömises alla
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
21. oktoober 2009, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) mullu tehtud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemuste põhjal sööb köögivilju sageli vaid 16 protsenti eesti täiskasvanutest, mitte-eestlaste seas on see näitaja pea poole suurem. Sarnane trend tuli välja ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust: iga päev puu- ja köögivilju söövate laste seas on rohkem mitte-eestlasi.
«Põhjus, miks venelased neid rohkem söövad, on tõenäoliselt kultuurikontekstis ja rahvusköögi eripäras. Vene rahvusköögis kasutatakse suhteliselt palju puu- ja köögivilju,» arvas täiskasvanuid käsitlenud uuringus kaasa löönud haigekassa tervishoiu peaspetsialist Sirje Vaask.
Sama kinnitas hiljuti Venemaal viibinud Rene Uusmees, kes on eesti köögile keskendunud restorani Mekk peakokk. «Vahe on olemas. Väga palju kasutavad slaavlased selliseid köögivilju nagu baklažaan, suvikõrvits ja erinevad paprikad. Need on ka meil praegu saadaval, kuid neid kasutatakse vähem,» sõnas ta.
Tervislik on kallis?
On üsna loomulik, et noortel naistel ja meestel, kes on kasvanud kodus, kus toidulaual on enamasti kartul ja vorstikaste, jääb napiks ideid ja oskusi, kuidas köögiviljadest oma perele tervislikke roogi valmistada. Eestlaste kodusest toidukultuurist on arvatavasti pärit ka eksiarvamused, et tervislik toitumine on keeruline, kallis ja nõuab liigseid pingutusi.
Uusmees lükkas viimased väited ümber: kui tarvitada toidu valmistamisel neid tooraineid, mis on hooajale omased, asendada suur soolakogus ürtidega ja kasutada praadimise asemel muid valmistusviise, ei hakka tervislik toit ei rahakoti ega mõistuse peale.
«Sealiha ei pea ilmtingimata praadima või rohkes rasvas küpsetama, saab ka grillida või röstida ja see on juba tervislikum,» sõnas Uusmees.
Ta lisas, et eestlased võiksid piiri pidada ka kartuli söömisega. Restoranis pakub Uusmees sealiha kõrvale hoopis porgandit, maapirni, porrut ja läätsesid. «Minu jaoks on selline taldrik täiuslik – seal on liha, seal on köögivili ja seal on läätsed, millest saab kätte vajaliku rammususe,» märkis ta.
Kehvad maitseelamused
Õppinud kokk julgustas tervisliku toidu ja köögiviljade kasutamise peale mõtlema neidki, kelle maitsemeeli köögiviljad lasteaias-koolis söödud stoovitud porgandite või juurvilja-piimasupi tõttu ei eruta. «Minule tundub ka juurvilja-piimasupp ausalt öeldes jube, kuid kõiki köögivilju saab ka hästi ja maitsvalt teha. Tähtis on nende valmistamisviis,» ütles Uusmees.
Uued valmistusviisid ja retseptid, kus tähelepanu pööratakse just tervislikkusele, on Uusmehe sõnul praegu 30. aastates olevale põlvkonnale siiski juba tuttavad.
«Viimastel aastatel on ajakirjanduses olnud palju juttu sportimisest, toitumisest ja pea igas naisteajakirjas on tervislikke retsepte. Nende teadmiste omaksvõtmiseks läheb aega, kuid asi muutub paremaks,» oli Uusmees optimistlik.
TAI andmetel pole köögiviljade tarvitamises siiski tõusutrendi näha. Veidi parem on olukord värskete puuviljade söömisega, mis on aasta-aastalt kasvanud.