Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele II

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix
Riigi Infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) spetsialistid annavad näpunäiteid, kuidas lapsevanemad saaksid oma võsukesi netis varitsevate ohtude eest kaitsta.
Selgita oma lapsele sensitiivse info olemust

Räägi oma lapsele, mida pead silmas delikaatsete isikuandmete all ning mida see tähendab internetikeskkondade puhul.  Et laps seda paremini mõistaks, võid seletada läbi paralleeli – oma pere asjadest ei räägi me ka ju avalikult igale vastutulijale, samuti ei riputa me neid ka kõigile lugemiseks internetti. Anna talle nõu, missugust infot on turvaline avaldada ning missuguse info avaldamine võib kaasa tuua halbu tagajärgi.  Selgita, miks on internetis vajalik oma identiteedi mõistlikus piires varjamine ja miks ei ole õige valida MSNi kasutajanimeks Eesnimi.Perekonnanimi. 

Omanda elementaarsed oskused internetiliikluse jälgimiseks

Omanda oskused, mis võimaldavad sul internetiliiklust pisteliselt jälgida. Lihtsaimaks viisiks on jälgida brauserite ajalugu, kuid lisaks võid salvestada MSNi vestlusi (Options->Messages->Message History->Automatically keep a history of my recordings) ning pisut  rohkem vaeva nähes ka veebikaamera abil edasiantut. Sa ei pea seda tegema pidevalt. Piisab paarist korrast, et anda lapsele selge sõnum piiride ja vanemate poolse kontrolli kohta.

Uuenda regulaarselt viirustõrjet ja spämmifiltreid

Leheküljed, mida laps külastab, või lingid, millel laps klikib, ei pruugi alati turvalised olla. Viirustõrje regulaarne uuendamine kaitseb arvutit viiruste ja kõiksuguseid andmeid koguva nuhkvara vastu. Spämmifiltrid kaitsevad kahtlaste meilide eest.  Turvaaukude vältimiseks on oluline regulaarselt installeerida nii operatsioonisüsteemile kui programmidele mõeldud paigad.

Räägi võõraste e-kirjade ja MSNi kontaktide avamise ja vastuvõtmise ohtudest

Laps on uudishimulik ega suuda ilmtingimata vastu panna intrigeeriva e-posti pealkirjale. Räägi lapsele, miks tundmatutele linkidele klikkimine ja võõrastelt tulnud e-kirjade avamine võib arvutile ohtlik olla. Selgita ka seda, millised riskid kaasnevad otsesuhtlustarkvaras (MSN, Skype) võõraste kontaktide aktsepteerimisega. Selgita lapsele, et liiga hea pakkumine ongi liiga hea, et tõsi olla ning et enamasti teenivad need muud eesmärki, kui talle tasuta lõuna pakkumine.  

Tea, kuhu pöörduda erinevate kahtluste ja küsimuste puhul

Eestis on mitmeid kanaleid, kuhu lapsevanem saab pöörduda abi saamiseks. Ära häbene neid kasutada, sest need kanalid ongi mõeldud sulle nõu pakkumiseks. Abi saad näiteks Lasteabi tasuta telefonilt 116111. Silmaringi aitab avardada arvutikaitse.ee artiklite lugemine. Lisaks võid ideid saada eri foorumitest, sest arvuti ja lapsega seotud küsimused korduvad paljudes peredes. 

Austa lapse internetikasutamise eesmärke

Internet on tänapäeval inimõigus. Kui see, mida laps internetis teeb, ei lähe vastuollu heade tavadega ega ole talle ohtlik, siis austa oma lapse vajadust internetti kasutada.  Ära keela ja piira põhjuseta, vaid tunne elutervet huvi ja kontrolli tema tegemisi aeg-ajalt. Kui austad oma lapse vabadust ja otsustusõigust, austab tema rohkem ka sinu poolt kehtestatud reegleid.

Blokeeri vajadusel teatud leheküljed

Suurema kontrolli lapse arvutikasutamise üle annab ebasobivate lehekülgede blokeerimine. Nendeks võivad olla näiteks mänguleheküljed, mis sisaldavad sageli viiruseid, täiskasvanutele mõeldud leheküljed vms. Samas pead arvestama sellega, et suuremaks kasvades ja teadlikumaks saades toob vähimgi ulatuslik blokeerimine kaasa lapse soovi ja katsed sellest mööda hiilida. Seega liiga palju piirata ei tohi ja laps peaks teadma, miks piirangud kehtestatakse. Eri blokeerimis- ja filtreerimisvõimaluste kohta leiad kindlasti infot oma arvuti viirustõrje pakkuja kodulehelt.  

Piira interneti kasutamise aega

Just nooremate laste puhul on oluline seada piirid interneti kasutamise ajale, kuid internetiaega võib piirata ka pisut vanemate laste puhul. Seatud piire on lihtne jõustada, paigutades arvuti kogu pere poolt kasutavasse ruumi.

Räägi lapsele rate.ee ja muude sarnaste keskkondade ohtudest

Algklasside õpetajad kinnitavad, et hiljemalt kolmanda klassi lõpuks on tüdrukutel olemas nii MSN kui rate.ee konto. Poisse seevastu huvitavad selles eas sotsiaalsest suhtlusest enam netimängud.  Tõenäoliselt ei ole sinu laps erand.  Uuri, mis keskkondi su laps kasutab, räägi talle nende kasutamispõhimõtetest ning kaasnevatest ohtudest. Kui su lapsel on olemas konto rate.ee’s, lase tal tutvustada oma profiili. Kui näed seal midagi sobimatut, juhi sellele lapse tähelepanu ning paku alternatiivseid lahendusi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles