Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika osakonna läbiviidud kiirabi tööd aastatel 1998-2008 kirjeldava analüüsi kohaselt on viimase 11 aastaga arstibrigaadide arv kiirabis vähenenud poole võrra.
Kiirabitöös kohtab arste üha vähem
3. november 2009, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Brigaadide koguarv Eesti kohta tervikuna on püsinud stabiilselt 90 juures, kuid sellest arstibrigaadide arv on vähenenud ligi poole võrra, samas kui õebrigaade on samavõrra juurde tulnud,» lausus TAI tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Jedomskihh-Eigo.
2008. aasta seisuga on arstibrigaade 28 ja õebrigaade 62.
Aastatega on kiirabipersonali read täienenud 30 protsendi võrra - 1998. aastal oli täidetud ametikohti 1060, 2008. aastal aga 1348. Kõige kiirem kasv on õendusala töötajate seas.
Väljakutsete arv on 11 aastaga suurenenud ligi 9 protsenti, samas kui inimeste enda pöördumised kiirabiasutuste poole on vähenenud.
Positiivne on näitaja, et traumade arv, milles sisalduvad ka vägivallast, liiklusest, tööst ja suitsiidikatsetes põhjustatud traumad, on aastatega vähenenud.
Alates 1998. aastast on kiirabiteenust pakkuvate asutuste arv riigis vähenenud ligi kaks korda, ent kiirabiautode arv on selle ajaga suurenenud 22 võrra, 113-lt 135-ni.
Viimase 11 aastaga on muutunud Eestis nii kiirabi teenust pakkuvate asutuste struktuur, töökorraldus kui ka statistiline aruandlus, millega kiirabi tööd on kirjeldatud.