Juhised seagripiga võitlemiseks jäävad Eestis üldsõnaliseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seagripivaktsiin Pandemrix, mida toodab  ravimihiid GlaxoSmithKline
Seagripivaktsiin Pandemrix, mida toodab ravimihiid GlaxoSmithKline Foto: AFP / Scanpix

Kuigi sotsiaalministeerium väidab, et uue gripi leviku puhuks meditsiiniasutustele saadetud juhendid on välja töötanud nakkushaiguste eriarstid, jäävad need juhtnöörid Soomega võrreldes üldsõnaliseks.



Meie põhjanaaber Soome on uue gripi levikuga võitlemiseks juba algusest peale hoopis paremini valmis olnud. Võrdluseks võib tuua kas või näite, et juba ainuüksi uue gripi kahtlusega haiglasse pöördunud inimene eraldatakse teistest ooteruumis viibijatest ja temaga tegeldakse kui patsiendiga, kellel tõepoolest ongi A(H1N1) viirus.



Soomes tegutseb ka nn infektsioonipolikliinik, kuhu gripihaiged koondatakse, et nad teiste tõbistega kokku ei puutuks.



Eesti sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul on siin tegu ajalise võrdlusega – Soome läks mitigatsioonifaasi üle Eestist peaaegu poolteist kuud varem. Mitigatsioonifaas tähendab seda, et riik ei suuda enam iga üksikjuhtumit eraldi käsitleda ega uurida.



Normeti väitel läks ka Eesti 11. novembril üle mitigatsioonifaasi ning alates sellest hetkest on antud Eesti arstidele asjakohased soovitused – muu hulgas ka soovitus eraldada uue gripi kahtlusega patsiendid.



Siiski pöörduvad inimesed oma murega eelkõige kiirabisse ja ummistavad haiglaid. Mingit selekteerimist, kes on gripihaige ja kes ei ole, haiglates ei tehta. Kiirabi ütleb, et nemad nakkushaiguste ja ainult kõrge palaviku ning köha ja nohu pärast välja ei sõida. Perearstid koduvisiite ei tee.



Küsimusele, kelle poole peaksid haigestunud inimesed ja nõutud lapsevanemad pöörduma, vastas Normet, et haiguse korral on inimese esmane kontakt perearst. «Kui haigusseisund on tõsine, siis tuleb kutsuda kohe kiirabi,» ütles ta.



Perearstidele on juhendis öeldud, et nad peavad piirama tavaliste ja gripipatsientide kokkupuudet nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. Ajaliselt tähendab seda, et gripihaigetele peaks olema oma vastuvõtuaeg ning ka eraldi ooteruum.



Kontroll, kas ja kuidas üks või teine perearst soovitusi rakendab, puudub. «Kiirabi taktika lähtub haige üldseisundist ja haige hospitaliseeritakse, kui selleks on näidustused,» ütleb juhis üldsõnaliselt.



Kui teistes riikides on juba ammu alustatud uue gripi vastu vaktsineerimist, siis Eesti jõuab täna alles gripivaktsiini hankimise lepingu allkirjastamiseni. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles Eesti Rahvusringhäälingule, et vaktsiin jõuab Eestisse 7. detsembril ja vaktsineerimisega saab alustada 14. detsembril.



Küsimusele, kas Normet ise võib kätt südamele pannes öelda, et on teinud kõik uue gripi leviku peatamiseks Eestis, vastas asekantsler, et nad on üritanud anda oma parima, kuid kahjuks ei ole kõik 100-protsendiliselt realiseerunud. «Kahjuks ei suuda me vältida ohvreid, kuid me üritame nende arvu minimeerida,» ütles Normet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles