Väikelastega emasid peetakse tööandjale koormaks
9. detsember 2009, 00:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikeste lastega emasid peetakse sageli tööandjale pigem koormaks. Pea 80 protsenti meestest ja naistest on veendunud, et alla kolmeaastaste laste emad peaksid pigem pühenduma laste eest hoolitsemisele kui tööle.
Enam kui pooled mehed ja naised peavad lasteta naisi rohkem tööle pühendunuks kui lastega naisi, samas kui meeste puhul arvab nii vaid kolmandik, selgub PRAXISe värskest uuringust. 1663 üle 15-aastase eestlase vastustest järeldub, et mitmed töö- ja pereeluga seotud hoiakud on Eestis endiselt üsna traditsioonilised.
«Arvatakse, et väikeste lastega naistel on raske head töökohta leida, samas kui meeste karjäärivõimalusi lapsed niivõrd ei mõjuta,» rääkis poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik Marre Karu. Nii arvab ligi kaks kolmandikku vastanuist. Vaid kolmandik leiab, et sama probleem on ka väikeste lastega mehel.
«Nii mehed kui naised on võrdselt nõus, et laste olemasolu takistab arenguvõimalusi tööl,» lisas Karu. Ligi 60 protsenti vastanutest pidas lasteta naiste arenguvõimalusi tööl paremaks.
Sageli nähakse ajanappuse leevendusena lasteaedu. «Vanemad, kelle lapsed käivad lasteaias, tunnetavad sagedamini, et neil ei jagu aega perekonnale, iseendale ja mõningal määral ka tööle,» märkis seevastu Karu.
Nii on töö- ja pereelu konflikt hoopis sagedasem. Näiteks on lasteaias käivad lapsed sagedamini haiged, samuti tähendab lapse lasteaeda viimine ja toomine ajakulu ning praktilisi probleeme, näiteks transpordi osas.
Samas tuleb uuringust välja, et emadest enam tunnevad väikeste laste isad, et neil ei jää töö kõrvalt aega oma perele.
«Mehed katkestavad oma tööelu suhteliselt sageli,» kinnitas Karu. Seda selleks, et olla lapsega kodus või näiteks lahkuda varem, et viia laps lasteaeda või kooli. 65 protsenti meestest oli viimase kuue kuu jooksul palunud tööandjalt aega perega seotud asjaajamisteks, naistest aga vaid 48 protsenti.
Vaatamata ajapuudusele ja raskustele töö- ja pereelu ühitamisel on lapsevanemate hulgas vähe neid, kes tunneks, et neile käib laste kasvatamine üle jõu. Kõigest hoolimata on väikeste laste vanemad võrreldes lastetute inimestega oma sõnul õnnelikumad. «Ilmselt ei ole töö- ja pereelu konflikt nii oluliseks õnnelikkuse määrajaks ning muud aspektid kaaluvad selle üles,» pakkus Karu.
Kommentaar
Marion Pajumets, sotsioloog
Need on traditsioonilised soorollid, kus meestele ja naistele on erinevad ootused. Elanikkonna seisukoht, et peamiselt emad peaksid väikelastega kodus olema, näitab kultuurilist hilinemist võrreldes meie legaalse süsteemiga. Seadused on inimeste hoiakutest ette jõudnud. Riik ju vanemahüvitise kujul toetab seda, et isad jääksid ka koju.
Selge, et väikese lapse eest peab keegi hoolitsema ja parem kui see hool on personaalne. Et vanemate hoolt eelistatakse, on hea, aga egalitaarsemates ühiskondades see hoiak nii traditsiooniline pole, vaid eeldatakse, et hoolduskoormust jagatakse võrdsemalt.
Kindlasti võib tugev tööorientatsioon olla põhjus, miks lapsi ei saada, aga neid võib ka olla teisi. Eesti on nende riikide hulgas, kus naiste haridustase ja staatus tööturul hakkavad vaikselt nii mõneski valdkonnas meestest ette poole minema. See tähendab, et haritud naistel võib olla raske leida Eestist võrdset partnerit.